Distributiiv
Distributiiv on kääne, mis väljendab tähistatava jagunemist hulkadeks, tähistatava ajalist kordumist või ajalist jagunemist. Tegu on vähestes keeltes esineva käändega. Kohati võib distributiiv tähendada ka mingit väiksemat sõnarühma, mille liikmed kannavad distributiivset tähendust. Sellised sõnarühmad on näiteks osa eesti keele ti-liitelistest määrsõnadest ja soome keele ttain-/ttäin-liitelised määrsõnad. Käände eestikeelse vastena on kasutatud nimetust `jagav/eritlev kääne´. [1][2][3][4][5]
Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]
Seni ei ole distributiivi eesti keeles käändena käsitletud, vaid neid on peetud määrsõnadeks. Eesti keele distributiivsed sõnad jagunevad nende tuletamiseks kasutatava liite järgi kaheks rühmaks: ühed, mida moodustatakse liite -ti abil (maakonnati/maakonniti), ja teised, mille moodustamisel kasutatakse liidet -kesi (kolmekesi). Kui viimase rühma puhul on tegu selgelt määrsõnadega, siis esimene rühm kuulub käändsõnade ja määrsõnade piirile. Senise eesti keele käsitluste järgi on tegu määrsõnadega, mis on saadud tuletusetsi.[3][4][5]
ti-liitelised distributiivid on määrsõnarühm, mida traditsiooniliselt pole käsitletud käändena, kuid millel siiski on leitud mitmeid käändsõnadele omaseid tunnuseid. Selle mõjul on tehtud ka ettepanekut nimetada neid sõnu terminiga kääbuskääne ning seega käsitleda neid eesti keele käändesüsteemi osana.[4][5]
Selle sõnarühma alussõnadeks on nimisõnad (keeliti), arvsõnad (sajuti) ja asesõnad (mitmeti). Tähenduse poolest saab eristada kaht rühma: tähistatava jagunemist hulkadeks ja ajalist kordumist/jagunemist. Viimase tähendusrühma alussõnadeks on ajasõnad - see tähendab, et need sõnad on saadud, kui liide -ti on lisatud ajasõnale (suviti, aastati, päeviti). Eesti traditsioonis on ajalist kordumis/jagunemist käsitletud distributiivsuse (tähistatava jagunemine hulkadeks) alltähenduseks. Samas on soome ja ungari keeles kasutatud ajalise kordumise ja jagunemise tähistamiseks terminit distributiiv-temporaal. Erinevus võib tuleneda liidetest – eesti keeles kannab üks ja sama liide (-ti) mõlemat tähendust, soome ja ungari keeles on aga kummagi tähenduse jaoks kasutusel erinevad liited (täpsemalt allpool).[1][3][6][7]
Käändsõnadele lähendavad seda määrsõnarühma järgmised tunnused:
1) esinemine pealauses relatiivlause põhjana (Kobarpeavalud esinevad periooditi, mis võivad kesta 4-8 nädalat.);
2) omastavalise täiendi esinemine (Küll on aga võimalik võrrelda tunnitasusid ja nende proportsioone ametialati ja ametiala pearühmiti.);
3) omadussõnalise täiendi esinemine (Sest teatud periooditi see neelab mehe, töö siis.);
4) asesõnaliste määratlejate esinemine (Iga hommikuti kontrollin hobuste tervislikku seisundit...). [5]
kesi-liitelistel määrsõnadel (kolmekesi, saja kahekümne viiekesi) väljendub distributiivsus sündmusosaliste hulga kaudu, täpsustades nii sündmusviisi ehk seda, kuidas ja milliste osalistega sündmus aset leiab. Nende sõnade alussõnaks on arvsõnad (kolmekesi) ja hulgasõnad (paljukesi). Tegu pole tuletuslikult kuigi produktiivse rühmaga, sest alussõnadeks sobivate sõnade arv on väga piiratud – sobilikud on ainult arvsõnad ja hulgasõnad, mida on igas keeles piiratud hulk. Tegu on selgelt määrsõnadega, sest erinevalt ti-liitelistest distributiividest, pole nendel sõnadel käändsõnadele omaseid tunnuseid leitud.[3]
Ungari keel[muuda | muuda lähteteksti]
Ungari keele käändesüsteemis esineb kahesugust distributiivi: distributiiv ja distributiiv-temporaal. Distributiiv-temporaal kuulub ungari keele harva kasutatavate käänete hulka, tavalist distributiivi loetakse aga allikati kas tavaliste obliikvakäänete või harva kasutatavate käänete sekka.[7][6]
Ungari keele tavalist distributiivi kasutatakse tähendustes `kaupa´ (majade kaupa), `kohta´ (inimese kohta) või `iga´ (iga tund). Distributiivil esineb mitu erikuju ehk allomorfi: -nkent/-ankent/ -onkent/-enkent/-önkent. Konsonantalgulisi variante kasutatakse vokaaltüvede korral (orankent `iga tund´), vokaalalgulised variandid on kasutusel konsonanttüvede korral (hazankent `maja kaupa´). Kuigi ungari keeles on käändsõnadel tavaliselt olemas nii ainsuse kui mitmuse paradigma, siis distributiivi vorme on võimalik moodustada vaid ainsuses. [7] [6]
Mennyibe kerül a vacsora fejenként?[6]
`Kui palju maksab õhtusöök inimese kohta?´
Egyenként léptek be a terembe.[6]
`Nad sisenesid saali ühekaupa.´
Distributiiv-temporaali kasutatakse sarnases tähenduses kui ungari keele tavalist distributiivi, kuid ainult ajasõnadega. Selle kaudu väljendab distributiiv-temporaal millegi ajas kordumist. Ka selle käände tunnus esineb mitme allomorfi kujul: -(a)nta/-(o)nta/-(e)nte/-(ö)nte. Nagu tavalisegi distributiivi puhul, oleneb sõna tüvest (vokaal- või konsonanttüvi), kas sõnale liidetakse vokaaliga või konsonandiga algav käändetunnuse variant (Naponta `iga päev´). [7] [6]
Hetente háromszor van magyar óra.[6]
`Ungari keele tund on kolm korda nädalas.´
Óránta közlik a híreket.[6]
`Nad edastavad uudiseid iga tund.´
Soome keel[muuda | muuda lähteteksti]
Nagu ungari keeleski jagatakse ka soome keeles distributiiv kaheks: distributiiviks ja temporaal-distributiiviks. Oluliseks erinevuseks Ungari keelest on see, et soome keeles ei kuulu distributiiv käänete hulka – distributiivset tähendust kandvad sõnad loetakse hoopis määrsõnadeks. Selle poolest sarnaneb soome käsitlus eesti keele omale. Mõnes üksikus soome allikas siiski käsitletakse neid sõnu ka adverbiaalsete käänetena või nimetatakse neid kääbuskääneteks.[1][8]
Tavalise distributiivi alla kuuluvate sõnade tunnus on -ttain/-ttäin, temporaal-distributiivi tunnus on -sin. Mõlema rühma sõnade puhul on tegu tuletistega ning seega on nimetatud tunnused (-ttain/ -ttäin ja -sin) tuletusliited (võrdle ungari keelega, mille distributiivide tunnused on käändelõpud). Mõlemad tuletusliited liituvad valdavalt sõna mitmusetüvele. [1]
ttain-/ttäin-distributiiv. Kasutus on piiratud väheste nimisõnade, omadussõnade ja arvsõnadega, kuid siiski on tegu produktiivse liitega – on võimalik luua uusi tuletisi. See, kumba liitevarianti kindlas sõnas kasutatakse, oleneb vokaalharmooniast. Eesvokaalse sõna korral kasutatakse liidet -ttäin, tagavokaalse sõna korral aga liidet -ttain. Ainsuslikud vormid on väga harvad. [1] [2]
yksittäin - `ühekaupa, ükshaaval´
ryhmittäin - `rühmiti, rühmade kaupa´
paikoittain - `paiguti, siin-seal´
Temporaal-distributiiv väljendab kas millegi päritolu või sagedust, kordumist ajas. Kasutus on piiratud väga väheste määrsõnatüvede ja nimisõnadega, viimasteks on enamasti ajasõnad (kesäisin ‘suviti; suvel’, aamuisin ‘hommikuti’). Liide -sin on ilmselt saadud kungisetele nen-lõpulistele omadussõnadele instruktiivi tunnuse -n lisamisel (kesäinen > kesäisen > kesäisiä > kesäisi- + -n > kesäisin). [1] [2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Mäkinen, Panu. ""Finnish Grammar - Adverbial Cases"". University of Jyväskylä. Vaadatud 10. jaanuar 2024.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 Anhava, Jaakko 2015. Criteria for Case Forms in Finnish and Hungarian Grammars. Studia Orientalia Electronica, 108, 239–244. https://journal.fi/store/article/view/52392. 11. jaan 2024.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Kasik, Reet 2015. Sõnamoodustus. Eesti keele varamu I. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Ylikoski, Jussi 2019. Eesti keele distributiiv. - Oma Keel, 2, 14–20.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Ylikoski, Jussi 2019. The distributive "dwarf case" in Estonian. – Finnisch-Ugrische Mitteilungen, kd 43, 89–139.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 Rounds, Carol (2001). Hungarian. An Essential Grammar. London: Routledge.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 Keresztes, Laszlo (1997). Hungarolingua. Praktiline ungari keele grammatika. Debreceni Nyari Egyetem.
- ↑ Ylikoski, Jussi (2020). "Kielemme kääpiösijoista: prolatiivi, temporaali ja distributiivi". Virittäjä. 124 (4): 529–554.