Omastavaline täiend

Allikas: Vikipeedia

Omastavaline täiend ehk genitiivatribuut on lauses omastava käände vormis esinev nimisõnaline täiend, nt minu auto. Nagu milline tahes omastavas käändes sõnavorm vastab omastavaline täiend küsimustele kelle? mille?.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Omastavaline täiend kuulub nimisõnafraasi ja täiendab nimisõna. Omastavalise täiendi puhul on fraasi peasõna ja selle laiendosa omavahel sisulises, mitte vormilises seoses. Seega laiend peasõnaga ei ühildu, vaid säilitab oma esialgse kuju, nt sõbra koersõbra koerasõbra koerad. Omastavaline täiend paikneb alati peasõna ees.

Omastavaline täiend jaguneb sisu alusel kolmeks:

  • Subjektiline genitiivatribuut on omastavaline täiend, millele vastab lauses alus, nt koera haukumine (’koer haugub’); koera urin (’koer uriseb’). Selle põhjaks on teonimi või muu tegevust väljendav nimisõna. Subjektilise genitiivatribuudi puhul väljendab atribuuttarind enamasti situatsiooni.
  • Objektiline genitiivatribuut on omastavaline täiend, millele vastab lauses sihitis, nt luuletuse lugemine (’loetakse luuletust’); majade ehitamine (’ehitatakse maju’); jõuluvana abiline (’see, kes abistab jõuluvana’). Selle põhjaks on harilikult teonimi, muu tegevust väljendav nimisõna või tegijanimi. Objektilise genitiivatribuudi puhul väljendab atribuuttarind enamasti situatsiooni.
  • Adverbiaalne genitiivatribuut on omastavaline täiend, millele vastab lauses määrus. Adverbiaalse genitiivatribuudi puhul väljendab atribuuttarind enamasti situatsiooni osalist. Sarnaselt määrusega väljendab genitiivatribuut:
    • valdajat selle erinevates variantides: isa raamat (= raamat, mis kuulub isale), minu sõbrad, naise silmad, sügise värvid, majanduse alused;
    • tegijat: Stahli grammatika (= grammatika, mille on koostanud Stahl), Microsofti tarkvara, Rubiku kuubik, vanaema pannkoogid;
    • sõltuvusmääruse tähendusi: emadepäeva laul (= laul emadepäevast), kõrgema matemaatika õppejõud, eesti keele eksam, uraanijääkide hoidla;
    • kohta: Kaali kraater (= kraater Kaalis), mägede kliima, Vargamäe Andres, Tallinna-Tartu maantee;
    • aega: esmaspäeva hommik (= hommik esmaspäeval), keskaja muusika;
    • hulka: kolme aasta õpe (= õpe, mis kestab kolm aastat), 500 meetri jooks;
    • otstarvet: loomade varjupaik (= varjupaik hüljatud loomadele).

Omastavalist täiendit kasutatakse ka mitmusliku reduplikatiivse ehk korduvust näitava täiendina põhja tähenduse intensiivistamiseks, nt lõppude lõpuks, imede ime.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 570, 576.