Diagnostikaprogramm

Diagnostikaprogramm on automaatne arvutiprogrammide jada, mis määrab tarkvara ja/või riistvara tööoleku komponendis, süsteemis või süsteemide võrgus. Ideaaljuhul annavad diagnostikaprogrammid kasutajale juhiseid selle töö käigus leitud probleemide kohta.

Üks diagnostikaprogrammidest on arvuti käivitamisel jooksutatav Power-On Self-Test (POST), mida viivad läbi BIOS või UEFI. Arvuti käivitamist jätkatakse ning operatsioonisüsteem käivitatakse vaid juhul, kui diagnostikaprogramm ühtegi viga ei leia.

Diagnostikaprogrammi kaudu saab kasutaja teada, milliste riistvaraliste komponentide puhul tuleks üle vaadata ühendused või komponent ise välja vahetada. Näiteks mikrolaineahjude puhul annab vastav diagnostikaprogramm tagasisidet, kas näiteks temperatuuriandur on lühises või hoopis vooluringi ühendamata.

Ajalugu

Varane diagnostika polnud mitte arvutiprogrammi kujul, vaid vastav kontroll viidi läbi käsitsi. Uuriti, kas vooluringis on nähtavaid mehaanilisi probleeme - katkised juhtmed/komponendid, kulunud isolatsioon, halvad ühendused. Samuti testiti süsteeme osade või komponentide kaupa, kontrollides, kas vastav osa toimib iseseisvalt nagu vaja.

Esimesed diagnostikaprogrammid võeti kasutusele sõjatööstuses. 1945. aastal valminud ENIAC pidi olema väga töökindel ja seetõttu loodi sellele testsisendid, mis oodatavate väljundite puhul näitasid, et masin on töökorras. 1970ndatel olid lennunduses kasutuses lennuki süsteemide testimiseks kasutatavad Built-In Test Equipment (BITE) seadmed.

Diagnostikaprogrammide rakendused tänapäeval

1. Arvutis BIOS-i või UEFI jooksutatav Power-On Self-Test (POST), mis kontrollib riistvaralisi komponente enne operatsioonisüsteemi käivitamist:
   1. CPU and Register Test ehk keskprotsessori ja registrite test - kontrollib protsessori sisemisi protsesse ning kõiki protsessori registreid.
   2. Interrupt and Exception Test ehk katkestuse ja erandi test - kontrollib, luues katkestuse ja erandi tingimused ning oodates nende tuvastamist. Katkestuse testimiseks näiteks lubatakse taimeri katkestus, erandi testimiseks luuakse näiteks nulliga jagamise olukord.
   3. EPROM Checksum Test ehk EPROM kontrollsumma test - viimased 2 baiti EPROM-is initsialiseeritakse nullideks ja laseb EPROM-il sinna kontrollsumma kirjutada. Testprogramm arvutab ka ise vastava kontrollsumma ning see peab ühtima EPROM-i arvutatud kontrollsummaga.
   4. RAM March Test ehk muutmälu marssimise test - kontrollib lugemise ja kirjutamise mälu plaadil, muuhulgas viib läbi testi Marching Ones: kõikidesse mälu asukohtadesse kirjutatakse nullid, seejärel hakatakse ükshaaval ühtesid kirjutama, iga kirjutamise järel kontrollides, kas kirjutamine õnnestus.
   5. DMA Controller Test ehk otsemälupöördumiste kontrolleri test.
   6. Device Tests ehk perifeeriaseadmete testid - olenevalt seadmest testitakse ühenduses olevaid perifeeriaseadmeid.
   7. Loop Back Test - seadme saatja (transmitter) ühendatakse sama seadme vastuvõtjasse (receiver), seejärel saadetakse väljundisse informatsioon ja oodatakse seda sisendisse tagasi.
2. Arvutis kasutaja jooksutatavad diagnostikaprogrammid, tavaliselt operatsioonisüsteemi sees:
   1. Operatsioonisüsteemi sisseehitatud programmid, operatsioonisüsteemi Windows puhul näiteks programm Troubleshoot.
   2. Juurdelisatavad programmid, näiteks HWiNFO, CrystalDiskInfo, Windows Disk Management.