Dan Baras

Dan Baras on Iisraeli filosoof. Ta töötab Jeruusalemma Heebrea Ülikoolis.

Looming

Üks usaldatavusväljakutse teistlikule platonismile

Hartry Field (Realism, Mathematics, and Modality) esitas argumendi mitteskeptilise matemaatilise platonismi vastu. Viimasel on hulk sidumusi. Esiteks, on matemaatilisi fakte, mis ei põhine metafüüsiliselt meie uskumustel ega teistel vaimuseisunditel ega ole nende põhjustatud. Teiseks, matemaatilised faktid ei ole seda laadi entiteedid, mis põhjustaks millegi toimumist. Sellepärast neil ei ole põhjuslikku rolli meie matemaatiliste uskumuste kujunemises. Nad on vaimust sõltumatud. Need platonistid lükkavad tagasi skeptitsismi ja usuvad, et meil on matemaatiline teadmine. See eeldab massiivset korrelatsiooni meie uskumuste ja matemaatiliste faktide vahel. See, et matemaatilisel platonismil on kõik need sidumused, on Fieldi argumendi esimene eeldus. Teine eeldus on episteemiline printsiip, mis ütleb, et kui teooriast tuleneb massiivne korrelatsioon, mille seletamine tundub põhimõtteliselt võimatu, siis see on põhjend teooria tagasilükkamiseks. Selle printsiibi kasuks kasutab Field näiteks järgmist näidet. Oletame, et sa usun, et Johni ja Judy vahel ei ole midagi, ning ma juhin tähelepanu sellele, et eelmisel aastal nähti neid palju kordi paljudes kohtades koos. Need tähelepanekud paistavad andvat hea põhjendi alternatiivse teooria otsimiseks, sest massiivne korrelatsioon on liiga silmatorkav, et see seletamata jätta. Võib näiteks kahtlustada, et nad on suhtes (Field, Truth and the Absence of Fact). Aga igasugune seletus ei kõlba, näiteks selline, mis seletab iga koosolemist erinevalt, sest see on liiga kokkusattumuslik ja mitteühtne (Baras "Our reliability is in principle explainable"). Kolmas eeldus on see, et seda massiivset korrelatsiooni tundub põhimõtteliselt võimatu seletada. Asi on selles, et esiteks meil seletust ei ole ja teiseks on korreleeruvad komponendid teineteisest põhjuslikult ja metafüüsiliselt sõltumatud. Neist kolmest eeldusest tuleneb, et meil on põhjend matemaatiline platonism tagasi lükata. Seda argumenti nimetatakse usaldatavusväljakutseks matemaatilisele platonismile ehk Benacerrafi-Fieldi argumendiks, sest Field esitab seda Paul Benacerrafi ("Mathematical Truth") argumendi edasiarendusena. Seda argumenti on rakendatud ka teistele sarnastele teooriatele. Näiteks David Enoch ("The epistemological challenge to metanormative realism: how best to understand it, and how to cope with it") väidab, et paralleelne väljakutse on kõige häirivam väljakutse tugevale (robust) realismile normatiivsuse kohta ja Joshua Schechterile ("The reliability challenge and the epistemology of logic") teeb muret paralleelne väljakutse loogikateadmisele.

Mõte, et teistidel säärast väljakutset ei ole, on algselt ligitõmbav: kui me oleme kõikvõimsa, kõikteadva ja heatahtliku Jumala loodud, siis on kerge seletada meie usaldatavust mis tahes vallas. Jumal oleks muidugi meie vaimu nii konstrueerinud, et meie uskumused matemaatikas, normatiivsuse kohta ja loogikas oleks usaldatavad. Nii saavad teistid eitada kolmandat eeldust, viidates sellele, et neil on korrelatsioonile seletus. Seda on väitnud Robert Merrihew Adams ("Divine necessity"), C. Stephan Evans (God and Moral Obligation), Katherin A. Rogers ("Evidence for God from certainty") ja Joshua C. Thurow ("The defeater version of Benacerraf’s problem for a priori knowledge"). (See mõte jätkab traditsiooni, et teistd saavad olla oma uskumustes kindlamad, sest Jumal tagab nende tunnetusvõimete usaldatavuse. Kõige kuulsam näide on René Descartesi "Meditatsioonid esimesest filosoofiast".) Rogers väidab, et asjaolu, et me teame matemaatilisi fakte, toetab teismi. Field mainib seda võimalust, kuid lükkab selle tagasi, võib-olla sellepärast, et ta teismi ei poolda. (Sellest mõttest räägivad ka Derek Parfit (On What Matters), Erik J. Wielenberg (Robust Ethics). Ka Wielenberg väidab, et teistid on usaldatavusväljakutse ees sama abitud nagu ateistid.)

Mõned autorid lükkavad mõne Fieldi eelduse tagasi, vältides väljakutset. Näiteks võidakse öelda, et põhjusliku või konstitutiivse seletuse puudumine ei tähenda, nagu ei võiks olla muud laadi seletusi. (Baras ("Our reliability is in principle explainable") arendab seda argumenti. Justin Clarke-Doane ("What is the Benacerraf problem?") esitab teistsuguseid vastuargumnte.)

See teistlik mõttekäik mõnede teismi versioonide puhul ei tööta. Teistide võime seletada korrelatsiooni uskumuste ja faktide vahel ei anna teismile eelist, kui postuleeritakse uus seletamatu silmatorkav korrelatsioon. Teistidel ongi uus massiivne korrelatsioon Jumala uskumuste ja vastavate faktide vahel. Kui nad ei oska seda seletada, siis nad pole paremas olukorras kui ateistid. (See väide on seda tugevam, kui on lisapõhjendeid uskuda, et Jumala teadmine on seletamatu, nagu mõned teistid (Alvin Plantinga, "Divine knowledge") väidavad.

Kas Jumala usaldatavus matemaatikas, normatiivsuses, modaalsuses ja loogikas on seletatav? Mõnest teistlikust vaatest tuleneb, et argumendid inimese usaldatavuse seletamatuse kasuks neis valdades laienevad ka Jumalale. Meil ei ole seletust ja korrelaatide vahel pole põhjuslikku ega metafüüsilist alusesuhet. Kas teistid postuleerivad (või peaksid postuleerima) selliste omadustega fakte? Teistlikud platonistid, näiteks Nicholas Wolterstorff ("On Universals: An Essay in Ontology"), Peter van Inwagen ("God and other uncreated things") ja Keith Yandell ("God and propositions") väidavad, et on olemas vähemalt mõned abstraktsed faktid, mis on olemas Jumalast sõltumatult ja eraldi. Oletusel, et loogika või matemaatika faktid sõltuvad Jumalast, on veidraid järelmeid. Ja "Euthyphroni" kaalutluste tõttu usuvad mõned teistid, et on vähemalt mõned Jumalast sõltumatud moraalifaktid (Avi Sagi ja Daniel Statman, "Divine command morality and Jewish tradition"; Richard Swinburne, "The Christian God"). Baras arvab, et on häid põhjendeid pidada seda teismi paremaks versiooniks. (Beyond the Control of God? Six Views on The Problem of God and Abstract Objects) Teistid, kes sellega ei nõustu, võivad järgnevat võtta argumendina selle kasuks, et teistlikul platonismil pole eelist ateistliku platonismi ees.

Teistlike platonistide järgi on vähemalt mõned Jumalast sõltumatud faktid, ja nende puhul tekib probleem, kuidas seletada korrelatsooni Jumala uskumuste ja selle fakti vahel. Siin tekib usaldatavusväljakutse.

Dialektiline olukord on siin sarnane dialektikaga kosmoloogilise ja teleoloogilise jumalatõestuse puhul: me peaksime uskuma, et Jumal on olemas, sellepärast, et maailma olemasolu või maailma peen tuunitus nõuab seletust ja teism annab selle. Probleem on aga selles, et pole selge, kas me Jumala olemasolu postuleerides seletamisega edasi jõuame, sest pole selge, miks Jumala olemasolu nõuab vähem seletust kui maailma olemasolu. Võib väita, et teism lükkab maailma olemasolu seletamise väljakute lihtsalt sammu võrra edasi. Samamoodi, postuleerides, et Jumala olemasolu seletab meie matemaatilist ja moraalset usaldatavust, lükkab seletusväljakutse lihtsalt sammu võrra edasi.

Võib tunduda ebatõenäoline, et keegi õigustatult usub, et Jumal on olemas ja Jumal on kõkteadja, kuid siis kaotab õigustuse, sest ta ei oska seletada korrelatsiooni Jumala uskumuste ja mittepõhjuslike tõdede kohta. Igatahes kui see on probleem, siis see tekib ka Fieldi algse argumendi puhul. Field eeldab, et platonistil on algne õigustus uskuda, et ta teab sõltumatuid matemaatlisi fakte, kuid see õigustus kaob, kui ta saab aru, et ta ei oska seletada korrelatsiooni matemaatiliste tõdede ja oma uskumuste vahel. Kuidas see nii saab olla? Fieldi vastus on see, et matemaatilised intuitsioonid annavad algse õigustuse uskuda, et meil on matemaatiline teadmine, aga selle tühistavad uued kaalutlused, nagu näiteks usaldatavusväljakutse. Võib kujutleda, et teist on sarnases olukorras.

Vaatame kolme vastuväidet, mis põhnevad Jumala ja meie vahelise analoogia väidetaval puudumisel.

Vastuväide 1. Ei peaks eeldama, et me oskame Jumala uskumuste ja tõdede korrelatsiooni seletada, sest Jumalat ei saa uurida. Jumala tegevused on meile seletamatud, kuid see ei tähenda, nagu need oleksid lihtsalt seletamatud. Inimese teadmie puhul me saame uskumuste omandamist uurida või vähemalt konstrueerida naturalistlikke teooriaid selle kohta. Sis me saame kindlaks teha, millal mõnd uskumust ei saa naturalistlikult seletada. Vastus. Antud põhjend uskuda, et uskumuste ja tõdede korrelatsioon on seletamatu, on uurimise võimatuse kaalutlusest sõltumatu.

Vastuväide 2. Jumal on olemuslikult kõikteadja, ja paratamatud faktid ei vaja seletust. Aga mõnesid paratamatusi saab seletada teistega, nagu matemaatikas, nii et võib-olla Jumala uskumuste ja tõdede korrelatsioonil saab olla seletus. Aga kui me seda ei leia, siis me ei peaks nii palju muretsema kui inimlike kontingentsete uskumuste puhul. Vastus. Selleks et see vastuväide töötaks, ei piisa sellest, et oleks paratamatu, et kui Jumal on olemas, siis ta on kõikteadja, sest see on Jumala mõistes. Me peaksime veel seletama, miks niisugune Jumal on olemas. Väide peab olema, et paratamatult Jumal on olemas ja paratamatult Jumal on kõikteadja, ja lisada tuleb eeldus, et paratamatud faktid ei vaja seletust (või on paratamatusega piisavalt seletatud). Kõik need väited on vaieldavad. Esiteks, on põhjendid uskumiseks, et isegi kui Jumal on olemas, ei ole tema olemasolu ontoloogiliselt paratamatu. Üks põhjend on see, et pole raske mõelda maailma ilma Jumalata. (Mõeldavusest kui teejuhist võimalikkuse juurde räägivad Stephen Yablo ("Is conceivability a guide to possibility?") ning Tamar Szabó Gendler ja John Hawthorne (toim) (Conceivability and Possibility). Teistidest järeldab Swinburne (The Christian God) sellest (koos mõnede vaieldavate vädetega metafüüsilise paratamatuse kohta), et Jumal on olemas kontingentselt. Brian Leftow ("Swinburne on divine necessity") vaidleb vastu. Peter van Inwagen ("Modal epistemology") kahtleb, kas me suudame neid võimalikkusi mõelda (conceive) sõna asjakohases tähenduses. Tema järgi tuleb välja, et meil pole võimalik teada, kas Jumala olemasolu, kui Jumal on olemas, on paratamatu, kontingentne või võimatu. Sellepärast ei saa teist Jumala teadmise seletamisel tugineda Jumala paratamatusele.) Teist peab ütlema, miks me peaksime uskuma, et Jumala olemasolu ja kõikteadmine on paratamatud faktid, aga see, et meie teame matemaatilis fakte, ei ole paratamatu tõde. Teiseks, pole kaugeltki selge, et paratamatud faktid nõuavad vähem seletust kui kontingentsed faktid. (Võimalusest, et paratamatud faktid võivad seletust vajada, on rääkinud ka Alexander R. Pruss ("Necessary Coincidences") ja William Lane Craig ("This most gruesome of guests").) Tundub usutav, et matemaatika teoreemid võivad vajada seletust samas mõttes nagu kontingentsed korrelatsioonid. (Kas iga tõestus on matemaatiline seletus? Mark Steiner ("Mathematical explanation") väidab, et kõik tõestused ei ole ühevõrra seletavad. (Paolo Mancosu, Explanations in Mathemarics)) Kui meil oleks näiteks Goldbachi konjektuuri kasuks ainult nõrgad induktiivsed tõendid, siis meil oleks alust uskuda, et konjektuur on kas väär või seletatav. Isegi kui Jumala olemasolu ja kõikteadmine on ontoloogiliselt paratamatud, vajavad need seletust. Sellepärast on põhimõttelised alused uskuda, et sellist seletust ei ole, põhjend nende uskumuste tagasilükkamiseks.

Vastuväide 3. Jumal saab mittelooduslike faktidega olla põhjuslikus vastastikuses toimes, näiteks saab neid tajuda. Siis Jumal on põhjuslik vahendaja platooniliste ja looduslike asjade vahel. Vastus. Vaade, mida see vastuväide kaitseb, erineb algsest sihtmärgist (asjakohased faktid on mittepõhjuslikud). Vastuväite järgi põhjustavad need kaudselt loodusliku maailma asju. Kui see võimalus on seeditav, siis on sellega väljakutsele vastatud. Barasile tundub see võimalus intuitsioonivastane.

Publikatsioone

• Our Reliability is in Principle Explainable. – Episteme, 2017, 14 (2), lk 197-211.
• A reliability challenge to theistic Platonism. – Analysis, 2017, 77 (3), lk 479–487.

Välislingid

• PhilPapersi profiil