Dūre mõis
|
See artikkel on Alamõisa kihelkonna Dūre mõisast; Astijärve kihelkonna Dūre mõisa kohta vaata artiklit Dūre mõis (Astijärve kihelkond). |
.jpg)
Dūre mõis (saksa keeles Duhrenhof, varem Cappendorf) oli rüütlimõis Liivimaal Valga kreisis Alamõisa kihelkonnas. Praeguse haldusjaotuse järgi asub mõisakompleks Läti Gulbene piirkonnas Lejasciemsi vallas Dūre külas.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Mõis kuulus ordu ajal Dührenite perele ja selle järgi on see ka nime saanud. Poola võimu ajal oli selle omanikuks Christoph Bad, seejärel läänistati mõis Andreas Wirsowskyle ja tema naisele Elisabethile. Need müüsid mõisa 1596. aastal 2500 Poola kuldna eest Thomas Bockile (Bukas). Aastal 1631 kuulus see vendadele Johann ja Jürgen Bockile, aastal 1682 aga George Dietrich Bockile. Aastal 1724 ostis mõisa 2200 rubla ja 80 kopika eest Otto Wilhelm von Bock. Aastal 1742 kuulus mõis Klodtidele. Aastal 1780 oli omanikuks Carl Gustav von Brömsen. Berend Ludwig von Klodt asus tema vastu kohtusse, väites, et temal on mõisale enam õigust, ja kui ta mõisa kätte sai, andis ta selle Elisabeth Lousie von Klodtile. Tolle surma järel päris mõisa tema onu Carl von Meyer (Dūre).[1]
1858. aastal Carl von Meyer suri ja jättis testamendis mõisa teisele samanimelisele isikule, kes sai mõisa kätte 1871. aastal.[2]
Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 2 ja 3/8 adramaad, sellele allus 67 mees- ja 86 naishinge.[3]
Aastal 1627 oli mõisa suurus 18 adramaad, haritavat maad oli kaks adramaad. Aastal 1641 oli adramaid kaks, nii ka aastal 1688 ja 1734. Aastal 1758 oli mõisa suurus 2 ja 3/8 adramaad. Aastal 1823 oli selle suurus 3 ja 7/10 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal 3 ja 1/10 adramaad maad, aastal 1881 oli neid aga 3 ja 47/80, lisaks allus mõisale 3 ja 5/80 adramaad mõisale kuuluvate talude valduses.[5]
Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]
1816. aastal kuulus mõisale üks karjamõis: Pudsel.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 251-252.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 399-400.
- ↑ Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 282.
- ↑ Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 247.
- ↑ Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 393.