Commedia dell'arte

Allikas: Vikipeedia
Commedia dell'arte etendus. Karel Dujardini maal, 1657 (Louvre)

Commedia dell'arte [komm'eedia dell'arte] on 16. sajandil Itaalias tekkinud rahvakomöödia.

Commedia dell'arte on lühendatud vorm itaaliakeelsest nimetusest commedia dell'arte all'improviso (vabas tõlkes 'improvisatsioonikomöödia'). Selle tekkekohaks peetakse Veneziat ning selle peamiseks tunnusjooneks on kindlate tegelastüüpide kasutamine. See on saanud mõjutusi farssidest ja karnevalipidustustest ning vastandus nn commedia erudita'le ehk antiikeeskujudel loodud õpetatud komöödiale. Erinevalt viimasest mängisid commedia dell'arte etendustes professionaalsed näitlejad (it comici), kes rändasid mööda maad ringi. Commedia dell'arte mõjutas oluliselt rahvuslike teatrite teket mujal Euroopas.

Näitlejad esinesid ajutistel välilavadel, millel ei kasutatud palju dekoratsioone. Paremad trupid said toetust patroonidelt, karnevalide ajal võisid neid rahastada ka linnad, kus nad esinesid. Lisaraha saadi annetustest, ent etenduste vaatamine oli tasuta. Etendused toimusid kindla plaani ehk stsenaariumi järgi, ent näitlejad improviseerisid teksti. Etendused sisaldasid akrobaatikat, bufonaadi, muusikat, pantomiimi, tantsu ja näitlejate soolonumbreid (it lazzi). Näitlejate osas oli uudiseks naise astumine lavale.

Maskid ehk tegelaskujud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Commedia dell'arte tegelaskujud esindavad kindlaksmääratud tüüpe (it tipi fissi), mis jagunevad kolme suurde rühma:

Lisaks Põhja-Itaalia keskustele (eelkõige Venezia ja Mantova) arenes commedia dell'arte erivorm Lõuna-Itaalias Napolis, kus oluliseks tegelaskujuks sai Pulcinella.