Britannic

Allikas: Vikipeedia

HMHS Britannic oli White Star Line'i viimane Olympic-klassi aurik.

Laev valmis 1914. aastal Belfastis laevatehases Harland & Wolff.

Britannic oli oma sõsarlaevadest Olympic ja Titanic veidi pikem: selle pikkus oli 269,1 m. Laev oli ehitatud ka viimastest turvalisem ja seetõttu käis ka Britannicuga kaasas tema "uppumatuks" pidamine. Ometigi uppus Britannic Titanicust poole kiiremini.

See laev ei jõudnudki reisilaevana sõita, sest algas Esimene maailmasõda ning laev tuli muuta ujuvhaiglaks. Laeva kapten oli Charles A. Bartlett, kes oli omal ajal kapten Edward John Smithiga enam-vähem võrdne.

Britannic uppus 21. novembril 1916 Kéa saare lähedal türklaste poolt vette visatud võimsa miini tabamuse tagajärjel. Arvatakse ka, et laeva võis uputada Saksa allveelaevalt lastud torpeedo. Kogu vöör oli halvatud. Laeval tekkis alguses süvenev kalle vööri suunas ning mõne aja pärast ka kerge kreen tüürpoordi. Hukkus 30 inimest, kelle paat läks voolude jõul sõukruvidesse. Ka pärast laeva hülgamist sõitis Britannic kiiresti edasi Kéa saare poole ning vajus peagi külili ja uppus. Miinitabamuse ja uppumise vahele jäi umbes 55 minutit.

Laeva vrakk lebab külili umbes 120 m sügavusel merepõhjas koordinaatidega 37°42′5″ N, 24°17′2″ E. Löögist vastu merepõhja on laeva vöör natuke katki.