Britannic

Allikas: Vikipeedia

HMHS Britannic oli White Star Line'i viimane Olympic-klassi aurik.

Laev valmis 1914. aastal Belfastis laevatehases Harland & Wolff.

Britannic oli oma sõsarlaevadest Olympic ja Titanic veidi pikem: selle pikkus oli 269,1 m.

See laev ei jõudnudki reisilaevana sõita, sest algas Esimene maailmasõda ning laev tuli muuta ujuvhaiglaks. Laeva kapten oli Charles A. Bartlett, kes oli omal ajal kapten Edward John Smithiga enam-vähem võrdne.

Britannic uppus 21. novembril 1916 Kéa saare lähedal võimsa torpeedo tabamuse tagajärjel. Kogu vöör oli halvatud ning vajunud suuremalt jaolt vee alla. Hukkus 30 inimest, kelle paat läks voolude jõul sõukruvidesse. Ka pärast laeva hülgamist sõitis Britannic kiiresti edasi Kéa saare poole ning vajus peagi külili ja uppus. Torpeedotabamuse ja uppumise vahele jäi umbes 55 minutit.

Nagu Titanicu puhulgi, jäid mitmed pardalolijad, eriti meeskonnaliikmed, laevale kindlaks. "See on maailma suurim laev ja see on uppumatu!" ütles üks laeva meeskonnaliikmetest.

Laeva vrakk lebab külili umbes 120 m sügavusel merepõhjas koordinaatidega 37°42′5″ N, 24°17′2″ E. Löögist vastu merepõhja on laeva vöör natuke katki.

37.70138724.283894