Boriss Golitsõn

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib vene füüsikust; Peeter I soosiku kohta vaata artiklit Boriss Golitsõn (Peeter I soosik); väejuhi kohta vaata artiklit Boriss Golitsõn (väejuht)

Князь Б.Б.Голицын.jpg

Boriss Borissovitš Golitsõn, vürst (ka Galitzin, Golitsyn; vene Борис Борисович Голицын; 18. veebruar (2. märts) 1862 Peterburi – 4. (17.) mai 1916 Peterburi) oli vene füüsik ja geofüüsik, üks seismoloogia rajajatest.

Elektromagnetilise seismograafi leiutaja 1902. Johann Vilipi poolt täiustatud seismograafe valmistati Tartus kuni 1940. aastani.

Õppis Mereväe Akadeemias, seejärel läks erru ning siirdus Strasbourgi Ülikooli. 1891–1893 oli Moskva ülikooli õppejõud.

Töötas 1893 ühe semestri Tartu Ülikooli erakorralise füüsikaprofessori, füüsikakateedri juhataja ja Tartu Ülikooli Meteoroloogiaobservatooriumi direktorina. Tartus luges eksperimentaalse ja matemaatilise füüsika kursust ning pidas loenguid elektriteooriast ja elektrokinemaatikast. Uuris musta keha kiirguse probleeme.

Järgmisel aastal läks tagasi St. Peterburgi, kus oli Mereväe Akadeemia õppejõud. 1898. aastast akadeemik ja 1913. aastast Geofüüsika Peaobservatooriumi direktor.

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Tõnu Reinet. "B.B. Golitsõni ja A.I. Sadovski elu ja tegevus ning nende mõju rahvusvaheliselt tunnustatud eesti teadlase J. Vilipi kujunemisele : võistlustöö". - Tartu, 1965
  • Hugo Masing. "Seismographen für galvanometrische Registrierung nach Fürst B. Galitzin und Prof. J. Wilip". - Tartu, 1929

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]