Bonaventura

Allikas: Vikipeedia

Püha Bonaventura (1221 Bagnoregio - 15. juuli 1274 Lyons) oli frantsiskaanide ordu kaheksas juht, keskaegne filosoof ja skolastiline teoloog, Aquino Thomase kaasaegne. Kuulutati pühakuks 1482 katoliku kiriku poolt.

Legendi järgi sai Toskaana arsti poeg Giovanni di Fidanza juba noorena Assisi Franciscuselt enesele nime Bonaventura.

1243 astus ta frantsiskaanlaste ordusse ning saadeti edasi õppima Pariisi ülikooli. 1253. aastal asus ta õppima sealses koolis. Koos Aquino Thomasega sai temast 1257 teoloogia doktor[1]. Suuresti tänu Bonaventura traktaadile "Kristuse vaesusest" saavutasid kerjusmunkade ordud 1256. aastal paavst Aleksander IV tunnustuse ja kaitse.

36-aastaselt sai Bonaventura frantsiskaanlaste ordu peavaimulikuks. Ta pidas kinni ordu vaesuse, lihtsuse ja maailmast eraldatuse põhimõtetest, kuid ei pidanud patuks omada raamatuid ning rõhutas õppimise tähtsust[1].

Bonaventura keeldus vastu võtmast paavast Clement IV pakkumist Yorgi peapiiskopi kohale, kuid sunniti kuuletuma Gregorius X käsule hakata Albano piiskop-kardinaliks. Sellel ametikohal oli Bonaventural oluline osa Rooma ja Kreeka katoliku kiriku ühendamisel.

Bonaventura tuntuimad teosed on "Püha Franciscuse elu", "Breviloquium" ja "Itinerarium mentis ad deum".

1482. aastal kanoniseeris Sixtus IV Bonaventura[1].

Kunstis kujutatakse teda frantsiskaanlase rüüs kardinalina kas lugemas või kirjutamas.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Pühakuteraamat, Tallinn, Perioodika, 1995, lk 41