Bellerophontes

Allikas: Vikipeedia
Aleksandr Andrejevitš Ivanov "Bellerophontes suundub jahtima kimääri", 1829, õli

Bellerophontes (vanakreeka keeles Βελλεροφόντης; ka Bellerophon, Βελλεροφῶν) on vanakreeka mütoloogias kangelane, kellele anti ülesandeks tappa koletis Kimäär. Tänu jumalate Athena ja Poseidoni abile ning lendavale hobusele Pegasosele see Bellerophontesel ka õnnestus. Bellerophontes sai karistada hobuse lennuvõimekuse kuritarvitamise eest, kui ta lendas Pegasosega jumalate elupaika Olümpose mäele.

Müüt[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bellerophontes oli noor Korinthóse mees, kes saadeti pagendusse ühe mehe maha löömise eest. Talle pakuti varjupaika Tyrinsi kuningriigis, kus valitses kuningas Proitos. Seal armus kuninga naine Stheneboia Bellerophontesesse, kes kuninganna armastusele ei vastanud. Kättemaksuks süüdistas naine Bellerophontest vägistamiskatses. Kuningas Proitos saatis seejärel Bellerophontese Lüükiasse, kus valitses Stheneboia isa Iobates. Proitos palus Iobatesel Bellerophontes tappa, kuid selmet külaline tappa saatis Iobates Bellerophontese tapma koletist Kimääri.

Bellerophontes sai abi Athenalt ja Poseidonilt, kes juhtasid noormehe maagilise tiibadega hobuse Pegasose juurde. Hobuse abiga suutis mees koletisele kallale söösta ülalt ning ta hukata. Selle kangelasteoga vabastas Belleriohontes Lüükia rahva hädaohust. Jumalad lubasid Bellerophontesel hobuse endale jätta. Pegasose abiga sooritas kangelane veel mitmeid vägitegusid. Ta alistas Kimääri isa, tappis mõned hiiglased, kes Iobatese kuningriiki ähvardasid, ja tõrjus tagasi amatsoonid. Bellerophontes avaldas Iobatesele sügavat muljet ja neist said sõbrad. Iobates andis talle ka naiseks oma tütre Philonoe.

Edu muutis Bellerophontese auahneks. Ta kavatses lennata Olümposele, kuhu ükski surelik ei tohtinud kutsumata tulla. See vihastas peajumal Zeusi, kes saatis Pegasosele kallale parmu. Hobune tõusis valust tagajalgadele ning Bellerophontes kukkus ta seljast alla maa peale ja sai surma. [1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Philip Wilkinson, "Myths & Legends" (2009, London, Dorling Kindersley Limited).