Atroofilised jutid

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib epidermise armkoejuttidest; närvikiududest paela kohta vaata Striia (anatoomia).

Atroofilised jutid
Striae atrophicae
Klassifikatsioon ja välisallikad
RHK-10 L90.6
RHK-9 701.3
DiseasesDB 30027
MedlinePlus 003287
eMedicine derm/406

Atroofilised jutid ehk striia[1] ehk kõhetusjutid (ladina keeles striae atrophicae) on epidermise atroofiline haigusseisund inimestel.

Sünonüümid[muuda | muuda lähteteksti]

Kasutusel on ka terminid: striae albae, striae albicantes, striae distensae, striae cutis distensae, striae gravidarium (rasedajutid) ka venitusarmid ja venitusjutid.

Esinemine[muuda | muuda lähteteksti]

Striiasid esineb 70–90% rasedatel naistel, 70% täiskasvanud naistel ja kuni 40% täiskasvanud meestel. Harva esineb striiasid ka lastel.[2]

Striiad esinevad nahal paljudes kohtades paralleelsete juttidena – nii punaste, kohevamate valgete kui ka justkui läikivate triipudena, mis aja jooksul muutuvad heledamateks armideks.

Põhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Põhjused on ebaselged. Striaasid esineb enam raseduse ajal, aga ka kiire kaalutõusu korral, suhkurtõve, tuberkuloosi, Marfani sündroomi ja pikaajalise raviga kehaväliste glükorkortikoididega.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

  • RHK-10 klassifitseerib striia naha atroofilise haigusseisundina – alamjaotises [L90.6] "Atroofilised jutid".

Veterinaaria[muuda | muuda lähteteksti]

Loomadel esineva striia etioloogia ei ole täpselt teada ja arvatakse, et loomadel esineb striiat harva.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik", tõlkijad Katrin Rehemaa, Sirje Ootsing, Laine Trapido, lk 726, 2004, ISBN 9985-829-55-7
  2. Niti Khunger, Anil Ganjoo, Scar Management - ECAB Clinical Update Dermatology, 2010, Elsevier, ISBN 978 81 312 2505 9, Veebiversioon (vaadatud 03.11.2013) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]