Nimetav kääne

Allikas: Vikipeedia

Nimetav kääne ehk nominatiiv on üks kõige tavalisemaid käändeid.

Enamiku keelte puhul, milles on käändsõnu, on nominatiivi vorm algvorm ja sõnastikus esinevaks põhivorm.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Nimetav kääne on koos omastava ja osastavaga abstraktne kääne.[1] Nimetaval käändel puudub tunnus.[2]

Nimetav kääne vormistab:

  • täisalust, nt Lind istub pesal.

Samuti vormistab nimetav alusele lähedasi lauseliikmeid:

  • absoluuttarindi tegevussubjekti, nt Lind istub pesal, tiivad sorgus;
  • ütet, nt Võta end kokku, Juku;
  • alusega ühilduvat öeldistäidet, nt Ilm on ilus.

Võib vormistada ka:

  • täissihitist, nt Praht visati lõkkesse;
  • täissihitise sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin kolm päeva. Suusatasin viis kilomeetrit.

Lisaks vormistab nimetav:

  • eeslisandit, nt Küsige seda härra Tammelt;
  • liitsõna täiendosa, nt kuldkell, sukkpüksid.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]