Arutelu:Väike jääaeg
Mis pistmist neil ajaloosündmustel kliimaga on? Minu meelest pole seda osa tarvis. Andres 13. november 2010, kell 12:06 (EET)
Väikese jääaja vahekord Lääne-Euroopa ajalooga[muuda lähteteksti]
Väikesel jääajal alguses algas Portugali ja sellega ka Euroopa maadeavastuste periood. Teist poolt iseloomustasid Euroopa kaubanduse laienemine ja laevade abil loodud koloniaalimpeeriumid. See aeg oli seotud ka loodusenergiaid ja aja lõpus ka fossiilseid energiaallikaid kasutatavate tehnoloogiate väljaarendamisega. Väikse jääaja lõpus loobuti orjade müügist ja orjatöö kasutamisest. Järgneval kliimasoojenemisega seotud 20. sajandil varisesid koloniaalimpeeriumid kokku.
Väikse jääaja esimene pool[muuda lähteteksti]
Väikese jääaja esimese perioodi algusega (see hakkas põhja pool varem) algas ka hiliskeskaeg (ehk eeluusaeg). Hiliskeskaja kriis seisnes ühelt poolt näljahädades ja katkulainetes, milles suri umbes pool Lääne-Euroopa elanikkonnast. Endine rahvaarv taastus alles 18. sajandi alguseks. Ka eelmise u 450. alanud külmaperioodi alguses toimunud 535–536 aasta kliimakatastroofi järel olid vallandunud suured katkulained. Teiselt poolt algasid rahutused, mässud ja sõjad.
Väikse Jääaja teine pool[muuda lähteteksti]
Väikese jääaja teise perioodi algusaega (mitte seda ennast) on mõne käsitluse järgi peetud hiliseimaks Uusaja alguseks. Selle alguses toimunud kolmekümneaastane sõda oli Euroopa esimene suursõda. Selles hukkus kokku umbes kümnendik Lääne-Euroopa elanikkonnast. Sellele lõpule järgnes Euroopas pikk rahutuste ja mässude periood. Seda aega on nimetatud 17. sajandi kriisiks. (Ehki seda võiks nimetada ka Uusaja kriisiks.)
- Võtsin selle välja. Andres 13. november 2010, kell 16:31 (EET)
- Liigne on ta ainult sellises vormistuses. On vaja korrastada (liigne ära, viited)ja lisada kogu planeedi (arvatavasti vaid Põhjapoolkeral) ajaloos toimunu kriis. Praegu on selline kliima seose äratoomine jõudnud mõneti juba ka haridusse (Vähemalt USA kooliprogrammides, niipalju kui olen sirvinud. Seoses tsivilisatsioonide lõppudega.) Peale selleoli Mongoolia kandist alanud invasioon juba kolmas 1500-aastase kliimamõõnaga seotu. Ja fikseeritud katkulained teist korda. Varajasemad on vaid hüpoteesid. See, et 14. sajandil näljahädadesse ja katkudesse suri umbes pool Lääne-Euroopat ei ole liigne. Ka Eesti selleaegsed kaks suurt elanike arvu miinimumi! Liivi sõja ja Põhja sõja järgsed. Külmad, ikaldused, näljad. Katkud. Peale selle oleks hea, kui saaks andmeid ka biomassi ja ökosüsteemide muutuste kohta. Kuskil võib olla. On ju ka varajasema aja kohta biomassi muutusi tuvastatud ja kirjeldatud.
Ps. Sinu tehtud töö on suurepärane. --Ivo Vahur 14. november 2010, kell 14:30 (EET)
Joonised tuleb tõlkida. Andres 13. november 2010, kell 16:31 (EET)
Praegu jääb arusaamatuks ka see, miks on toodud võrdlus Päikese aktiivsusega. Andres 13. november 2010, kell 16:36 (EET)
- Osa Päiksese aktiivsusega seotud protsesside dünaamikast võiks hiljem viia selle teema artiklisse. --Ivo Vahur 14. november 2010, kell 14:37 (EET)
Selline algus ähmastab artikli teemat. Jutt on ikkagi ühest konkreetsest peerioodist. Andres 20. november 2010, kell 13:54 (EET)
- Määratlus (definitsoon) tehakse üldisemast soomõistest läbi üksiku liigitunnuse. Või oli midagi taolist? Liikumine üldiselt üksikule. Museionis järjepidevalt rakendatud Aristotelese deduktiivne rida. Praaegu on rütmi artiklis määratluse aseme piiritlus (deskriptsioon) läbi ühise vormi (metafoorsus( esiletoomise. Ilus on see küll aga mitte sisuline. Ka globaalse soojenemise määratlus on veel udune. Kus see soojenemine toimub. Kogu Maal või põhjapoolkeral või poliitikas.
- Need argumendid ei veena mind. Piiritlus ongi siin parem, sest üldisem rida ei ole nii selge kui see konkreetne nähtus. Andres 20. november 2010, kell 16:41 (EET)
- Globaalse soojenemise definitsioon on tõesti ebapiisav. Andres 20. november 2010, kell 16:43 (EET)