Arutelu:Taoism
Kui juba artikli pealkiri on "taoism", siis võiks ju läbiv mõiste olla "tao", mitte "dao". Ingliskeelses kirjanduses ongi enamasti üle mindud kirjapildile "tao". Alguses saab ju selgitada, et tegemist on üksnes kirjapildilise erinevusega.
- Ma vist eksisin, kui Sinu aruteluleheküljel kirjutasin: ma pole kindel, kas "tao" on eestikeelne sõna. Küll aga võib kindlasti kasutada toorlaenu "dao", mis on pinyin'i kuju. Andres 20:59, 15 Jan 2005 (UTC)
Koos sellega muutub ka raamatu nimi, mida tahaks väga soovitada. "Daodejing" on nagunii eksitav kirjapilt, millel eestikeelse hääldustraditsiooniga midagi tegemist pole. Soovitaksin kirjapilti "Tao Te Ching", mis on taas ingliskeelses kirjanduses kinnistumas ning sobib ka eesti hääldusega kokku.
- Paljud nimed kirjutatakse ju teistmoodi, kui neid hääldatakse. Ja "Ch" on ju selle loogika järgi ikkagi eksitav. Andres 20:59, 15 Jan 2005 (UTC)
Kaks põhiprintsiipi oleksidki siis "tao" (tee või kulg) ning "te" (vägi).
"Ching" (raamat) saaks kasutusele võtta ka teiste oluliste teoste pealkirjades ("I Ching").
Kas Lao-zi või Laozi või Lao zi või Lao Zi? Tundub, et eestikeelses kirjanduses on kõige paremini kodunenud esimene variant (Lao-zi), mistõttu siis ilmselt tuleks kirjutada ka Chuang-zi jne.
- Arvan, et võiksime lähtuda EE kirjapildist. Andres 21:06, 15 Jan 2005 (UTC)
Meelsasti täiendaksin-redigeeriksin seda artiklit.
- Loomulikult tee seda, aga nimede asjas võiks püüda konsensusele jõuda. Andres 21:06, 15 Jan 2005 (UTC)
Et mul ENEt käepärast pole, kysin siira uudishimuga: kuidas nad seal kirjutanud on? Mina ei mäleta. Isikunimede osas ei tööta KNAB kah. Pinyin on tore, aga pinyine on mitu, pealegi tunduvad nad olevat enamjaolt suunatud inglisekeelsele osale inimkonnast. Eks tuleb nendega madistada. Taoga on nii, et kuna taoismi yle enam ei vaielda, võiks lähtuda loogikast ja jätta tyve samaks. (Nagu yteldud, hakkan ise sama asjaga lähemal ajal vaeva nägema. Eks siis selgu või segane.) --Oop 22:58, 16 Jan 2005 (UTC)
- ENE kirjutab pinyin'isis. Laozi ja Zhuangzi. On küll mitu pinyin'i, kuid jutt on Hanyu pinyin'ist, mis on kasutusel Hiinas ühiskeele häälduse edasiandmiseks ning on ka rahvusvaheliseks transkriptsioonistandardiks.
- Sõna dao on neljas tõlkes tõlgitud nelja moodi: "kulg", "Tao", "Dao", "Tee". Arvan, et artikli pealkiri võiks olla hiinakeelne, sest meil puudub üldtunnustatud tõlkevaste. "Taoism" ja dao suhtuvad nagu "konfutsianism" ja "Kong Fuzi". Esimesed on kirjutatud eestipäraselt, teised hiinapäraselt. Andres 20:47, 17 Jan 2005 (UTC)
I Ching on raamat ja võib seepärast jäädagi läbiva suurtähega, sellele järgnevad "Feng Shui, Qi Gong (Chi Kung), Tai Ji Quan (Tai Chi Chuan)" ei ole pärisnimed; enamjaolt on neid eesti keeles kasutatud tsitaatsõnade või -fraasidena (feng shui, taiji jms). Kuna ka tao on pigem yldmõiste kui pärisnimi, ei näe ma ausalt yteldes põhjust seda suurtähega kirjutada. Iga usundi pyhatekstid võivad kirjutada oma Teid, Seadmusi ja Kogudusi suure tähega kas siis retoorilistel põhjustel (nagu "Oo Jumal, Kyll Sa Oled Suur!") või kuna need on selleusundi kontekstis ainukordsed; sellest konkreetsest usundist väljaspool asetsevast vaatepunktist (NPOV!) nad nii unikaalsed ei ole. Õigekirja peaks panema paika soovitavalt keegi, kes keelt ja pinyini valdab. Mina pean iga sõna yle kontrollima ja elan praegu alla 1KB/z yhenduse otsas ka, aga korda tahaks ikkagi. --Oop 16:10, 22 Jan 2005 (UTC)
- einoh, miks mitte tao väikse tähega kirjutada, ega see miski Oh Armas Jumal nyyd kindlasti ei pea olema ega seda muljet jätma... aint yx asi läheb segaseks siis, nimelt ta on ju ikkagi võõrkeelne sõna ning peaks sellisel juhul olema kursiivis, tao ... või kuidas... teine kaalutlus on veel muidugi: kuna tegemist on terminiga, siis ta ikkagi võiks ju kuidagi muust tekstist erineda... --Lulu 16:22, 22 Jan 2005 (UTC)
- Asi on valikus: kui ta on eesti keeles juba piisavalt kasutusel, et olla võõrsõna, siis on tegemist taoga, kui ei, siis on tao tsitaatsõna. Minu jaoks on ta juba enam-vähem võõrsõna ja kursiivi ei vaja, aga nähtavasti arvab piisavalt palju inimesi teistmoodi. Mida viimased leksikonid ytlevad, ei oska ytelda. Iga terminit iseenesest tekstist eraldama ei pea, näiteks eriteaduslikes tekstides (bioloogiast filosoofiani) on pooled sõnad terminid. --Oop 23:40, 22 Jan 2005 (UTC)
- Mina eelistaksin kasutada artikli pealkirjana tsitaatsõna dao juba sellepärast, et erinevates tõlgetes (ka kõige autoriteetsemates) on see tõlgitud erinevalt. Pealegi on sel juhul eksimine välistatud. Hädapärast kõlbaks ka "Tao" või "tao". Tao kui tsitaatsõna ei tule minu meelest kõne alla, sest see ei ole pinyin'i vorm. Artiklis dao kohta saab selle variantide paljuse lahti seletada. Andres 15:25, 25 Jan 2005 (UTC)
Esimene lõik näeb pärast minu parandusi välja nii:
Taoism (mõnikord on seda sõna kirjutatud ka kujul daoism) on üks Vana-Hiinast alguse saanud filosoofiline ja religioosne õpetus, ehkki öeldakse ka, et see pole kumbki, vaid pigem eluviis.
Pole selge, kas siin on väidetud, et tegemist ikkagi on filosoofia ja religiooniga, ehkki väidetakse vastupidist. Samuti pole selge, kes ütleb, et see on pigem eluviis. Mis teha? Kas visata see eluviisijutt hoopis välja? Andres 15:40, 25 Jan 2005 (UTC)
Filos ja relig on euroopa kesksed sõnad, eluviis rõhutab praktika tähtsust. Ehk kirjutaks mõnede terminite puhul algusesse: (sõna kasutus allikates - dao, buddhism, muslim?; sõna kasutus eestis - tao, budism, moslem, rahvusvaheliselt kohtab mõlemaid vorme.) aga milliselt suunamine teha? Eesti keskselt, tao-dao, miks mitte Ats 15:52, 25 Jan 2005 (UTC)
Kui me hakkame eluviise rõhutama, siis kristlus on kah eluviis, samuti filokartia ja rollimängud. Kas paneme iga sellise artikli algusse kirja "filosoofia, religioon, eluviis"? Filosoofia yle võib vaielda, religioon on aga samavõrd Euroopa-keskne kui sõna kui ka eluviis. Ei saa hakata eestikeelses tekstis ainult hiinakeelsete sõnadega kirjutama, kuna eestikeelsed sõnad on Eesti-kesksed. Las nad siis olla, pyyame hakkama saada. --Oop 09:33, 29 Jan 2005 (UTC)
- "Taoismi peetakse ainsaks tõeliseks hiinalikuks religiooniks." Vaidlen urinal vastu. Enamik allikaid peab Hiina kolmeks põhireligiooniks budismi, konfutsianismi ja taoismi, millest on Hiinas syndinud viimased kaks. (Budistidel on selle kohta kyll tihtipeale ytlemist, ent yhe seisukoha järgi on taoism avaldanud mõju ka budismi tekkimisele ja arengule. Nii et päris võõras ta ei ole. Pealegi on kaasaegne India budism suuresti Hiinast ja Tiibetist tagasi toodud.)
- "Tang Xuan-cong"i nimes on midagi viltu, aga ma ei oska praegu õiget kuju ytelda.
- "Xuanzhong". Andres 06:41, 2 Feb 2005 (UTC)
- Ikka ei mäleta ma, kuidas tänapäeval Sechuani kirjutatakse. Parandagu, kes oskab. --Oop 09:32, 1 Feb 2005 (UTC)
- Õige on "Zhang Daoling" ja "Sichuan". Andres 06:49, 2 Feb 2005 (UTC)
- kohendasin pisut: taoismi on peetud... jne, ... on nimetatud jne... ehk jääb Leon ka rahule... --Lulu 09:57, 1 Feb 2005 (UTC)
- Leoni pärast ei maksa muretseda, Leon on hõivatud oma "magistri tööga" (kirjaviis muutmata). Sai kenam kyll. --Oop 22:36, 1 Feb 2005 (UTC)
- Palun hoiduge selle nime mainimisest ja sellest isikust rääkimisest, kuni ta ei saa end kaitsta. Andres 06:50, 2 Feb 2005 (UTC)
- Vabandust. Lihtsalt iga kord, kui mõne hunniku otsa astun, läheb hari punaseks. Enam ei tee. --Oop 10:40, 2 Feb 2005 (UTC)
taoism[muuda lähteteksti]
ei ole ta midagi
Lu (ka Xiang-lu - Lõhnasuitsupanni) mägi on nüüdses Jiangshi provintsis, Yangzi paremal kaldal, Lu mägi on taoistide pühapaik. Kosk, mida Hiina keeles võib nimetada nii pu või bao (kosk) kui pubu või baobu (kosekangas) on taoistidele oluline oma muutlikkuse ja muutumatuse vastandite-ühtsuses, näitena sellest, kuidas dünaamika loob näiva staatika.
Välislingid[muuda lähteteksti]
Paistab, et inglisekeelsete saitide omanikud panevad ennast ise wikide välislinkidesse. Täiesti ebahuvitavad lingid, millest vähemalt üks e-raamatuid müüb. Hea oleks eemaldada. --84.50.72.7 9. aprill 2007, kell 00:41 (UTC)
- Ka VanemTao on ingliskeelseid linke pannud. Võtsin kaks välja ning jätsin esialgu sisse selle, kus räägitakse taoismi uurimisest Venemaal. Andres 9. aprill 2007, kell 06:07 (UTC)
VAJA ILMTINGIMATA[muuda lähteteksti]
Pole veel lahtikirjutatud tekke ajalugu. Alguses oli filosoofiline kool (pool) eraldi. Peale selle pole lahti kirjutatud elu toitmise kunstist väljaarenenud taoistlikku alkeemiat. See on taoismi tegelik sisu ja tuum. Sellest on läbipõimitud ka kogu taoistlik liturgika. Ilma selleta jääbki asi euroopalikuks filosofeerimiseks.--Ivo Vahur 4. november 2010, kell 13:57 (EET)
Seda tuleb korrastada, aga mina praegu ei jõua ega jaksa. Andres 6. november 2010, kell 11:07 (EET)
Katkine link 2[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 06:04 (EEST)
Katkine link 4[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.
--MastiBot (arutelu) 7. juuli 2013, kell 06:04 (EEST)
Katkine link 5[muuda lähteteksti]
Korduval kontrollimisel on leitud, et järgnev välislink ei tööta. Kontrolli selle toimimist ja vajadusel paranda vigane link.