Arutelu:Rebane

Elueast

Siin on märgitud elueaks looduses kuni 5 aastat. Pastoret, P. (Challenges and Issues of Early Life Vaccination in Animals and Humans. Journal of Comparative Pathology. Volume 137, Supplement 1, July 2007, Pages S2-S3) mainib looduses rebase elueaks kuni 3 aastat. Kas antud 5 aastat on Eesti tingumustes?

In this regard, the life expectancy of the red fox is 12–15 years in captivity, yet a survey showed that 75 per cent of the wild red fox population is under 1 year of age, 20 per cent is aged between 1 and 2 years, and only 5 per cent of the population is over 2 years old. The number of foxes over 3 years of age is negligible.

Kahjuks ei viidata antud artiklis millisest uurimusest on andmed pärit. Joel 30. august 2007, kell 07:14 (UTC)

Need andmed on kuskilt veebist võetud, ei mäleta enam, kust. Ei ole mõeldud Eesti olusid.

Edasi, Sinu viidatud andmed ei eita ju 5-aastaste rebaste olemasolu, vaid ütlevad, et üle kolme aastaste rebaste osatähtsust on tühine. Mõeldud on aga nähtavasti maksimaalset teadaolevat eluiga. Muidugi võib teksti lisada ka Sinu andmed. Andres 30. august 2007, kell 14:44 (UTC)

Lühikokkuvõte rubriik ?

See lühikokkuvõte rubriik tuleks siduda üldise artikliga --Dj Capricorn 22. jaanuar 2008, kell 22:26 (UTC)

Minu meelest oleks niisuguste pikkade artiklite puhul lühikokkuvõtet tarvis. See võib ju olla ka teistmoodi vormistatud. Siinse vormistuse mõte on see, et see lühikokkuvõte on arusaadav ka lastele (põhikooli õpilastele). Andres 23. jaanuar 2008, kell 09:52 (UTC)

Tegin nüüd vormistuse ümber. Tegin lühikokkuvõttest teise lõigu ilma alapealkirjata. Andres 23. jaanuar 2008, kell 09:58 (UTC)

---

Millise nime all kirjutada rebastest akadeemilises sõnakasutuses? Andres 28. detsember 2008, kell 12:00 (UTC)

---

Kas koljupikkuse mõistet ei ole? Andres 7. märts 2009, kell 16:02 (UTC)

Taastasin lingid koljupikkusele ja tüvepikkusele. Andres 8. märts 2009, kell 09:15 (UTC)

---

Viitamata materjali rohkus ei ole muidugi hea, kuid ühe allika truu järgimine ka mitte. Andres 7. juuni 2011, kell 00:13 (EEST)

Täitsa nõus. Aga antiigileksikonis rebast pole. Ma vaatan homme välislingid läbi, kuigi nad tunduvad pealiskaudsetena, aga midagi ehk saab. Taivo 7. juuni 2011, kell 00:29 (EEST)

Kindlasti on häid veebist saada olevaid allikaid praegu rohkem kui selle artikli kirjutamise ajal. Andres 7. juuni 2011, kell 00:32 (EEST)

---

Selgroogseid sööb rebane rohkem talvel, kui muud toitu pole saada.

Siin on vist mõeldud selgrootuid. Andres (arutelu) 25. oktoober 2013, kell 11:32 (EEST)

Alamliigid: [1]...

Viitamist ootav lause: Nagu enamikul koerlastel, on rebasel sabanääre. See asub tal 75 mm sabajuurest kõrgemal saba ülapinnal nahas ja nahaaluses koes.[viide?]

Kui sabanääre (millist terminit pole mina kohanud) on sama mis anaalnääre siis võiks pisut kohandada...

Mariina 2. november 2013, kell 21:03 (EET) alias Простота

---

Mis see tähendab, et näärmed toimivad väikse reservuaarina? Andres (arutelu) 3. november 2013, kell 22:14 (EET)

Tere Andres!

Reservuaarina- sinna kogutakse välismaailma kaudu suhtlemisvedelik - millised täpselt need näärmed on kas torujad, kui pikad jne seda ma ei tea ega ka seda kuidas nad oskavad neid kasutada ja kas nääre hakkab tööle üksnes suguküpsuse saavutanuna....

Ma püüan pisut ümber sõnastada

Mariina 4. november 2013, kell 07:09 (EET) alias Простота

Rebane‎; 07:18:21 . . (+17)‎ . . ‎Andres (arutelu | kaastöö)‎ (palun aidake toimetada, muidu tuleb tärn ära võtta)

... palun aidake toimetada, muidu tuleb tärn ära võtta ...

püüdsin üksnes pisut täpsustada, kuidas nii, et nüüd tuleks *tärn võib-olla ära võtta...

Mariina 4. november 2013, kell 09:25 (EET) alias Простота

Keelevead on sees, sisusse ma ei jõudnud süveneda. Ma ei saa praegu ise parandada. Andres (arutelu) 4. november 2013, kell 09:28 (EET)

---

Teen ettepaneku peatada hea artikli staatus, sest artikkel vajab vähemalt keeletoimetamist. Andres (arutelu) 12. november 2013, kell 09:24 (EET)

Nõus. --Epp 13. november 2013, kell 02:22 (EET)

jep. Võtsin märkuse maha.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 13. november 2013, kell 14:51 (EET)

---

Minu meelest väärivad alamliigid artikleid, samuti pole põhjust, miks nende nimesid ei võiks välja kirjutada. Andres (arutelu) 19. juuli 2015, kell 13:54 (EEST)

Jah. Ja muud asjad ka. Mis siit veel välja läks? Ja miks suhtlemise jaotis ära võeti? --Epp 19. juuli 2015, kell 18:53 (EEST)

Suhtlemine läks eluviisi jaotisse. Tundub, et ülejäänud muudatused on vormistuslikud. Võib-olla läks ka mõni mittetöötav link välja. Andres (arutelu) 19. juuli 2015, kell 19:21 (EEST)

Ma ka pigem ei lühendaks. Aga minu meelest pole ka väga head põhjust, miks neid nimesid ei võiks lühendada. Küllap mõeldakse, et korduse lühendamine teeb loendi kergemini loetavaks, kuigi selgus võib-olla pisut kannatab.

Minu meelest on nii, et alamliikidest üldisest võib ja sobib kirjutada liigi artiklis. Kõik alamliigid pole antud juhul nähtavasti ka samavõrd olulised. Pole ilmne, et on mõistlik igast alamliigist artikkel teha. Sellepärast võiks küll lingi teha pigem siis, kui kogunenud materjali järgi on juba näha, et mõnest konkreetsest alamliigist võiks olla eraldi artikli.

Ülejäänud muudatused tunduvad mõistlikud. Pikne 19. juuli 2015, kell 20:16 (EEST)

Kui sobib paremini, võib alamliigid pikalt välja kirjutada. Teistes vikides on tehtud vaid mõnest alamliigist eraldi artikkel ja seetõttu pole ju eriti mõtet kõiki ära linkida.--Raamaturott (arutelu) 19. juuli 2015, kell 20:27 (EEST)

Kvaliteet

"Hea artikkel" see enam pole. Teeksin aga ettepaneku arvata see B-klassi artiklite sekka. Kui keegi vast pole, siis võib selle nädala pärast sinna arvata. Ivo (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 18:53 (EET)

Kas B-klassi artikkel tohib vajada keeletoimetamist ja olla ilma viideteta? Andres (arutelu) 1. jaanuar 2018, kell 19:46 (EET)