Arutelu:Mägede loend
Siin peaks olema ka tähestikuline loend. Seal, kus on jaotus kõrguse järgi, tuleks sulgudesse kirjutada ka kõrgus. Andres 22. oktoober 2005, kell 09.11 (UTC)
- Lisaks tuleb siia panna Vulkaanide loendist kõik vulkaanid, mis on mäed. Andres 10. detsember 2005, kell 02.50 (UTC)
Miks siis nüüd jälle selline pealkiri? Linnade puhul sai kokku pandud eesti linnadega. Pealegi pole siinse mäe definitsiooni kohaselt Eestis üldse mägesid (+600m) või mõni üksik (+300 m). --Metsavend 6. mai 2006, kell 06.04 (UTC)
- Artikli alguses on öeldud, et Eesti mägesid (ja künkaid) siia ei panda. Kui lehekülje koostamise printsiip muutub, siis võib ka pealkirja muuta. Linnade puhul on asulate loend, kuhu kuuluvad kõik maailma asulad, ja Eesti linnade loend ning ka teiste maade linnade loendeid. Andres 6. mai 2006, kell 06.12 (UTC)
- Ühest kriteeriumi mägede ja küngaste eristamiseks ei ole. Ka selle lehekülje alguses pole öeldud, kui kõrge peab mägi olema. Andres 6. mai 2006, kell 06.14 (UTC)
- Andres, näeksin heameelega, et teisaldad selle tagasi mägede loendi või maailma mägede loendi alla. Ja algusest võiks teate ära võtta, et Eesti mägesid ei panda. Neid pole ju nii palju. See on praegu ainus geograafiaalane loend, milles on sõna "välismaa". Taivo 6. mai 2006, kell 13.24 (UTC)
- Mul ei ole kindlat arvamust selles asjas, kas peavad olema eraldi üldine mägede loend, välismaa mägede loend ja Eesti mägede loend. Jätan selle teiste otsustada.
- Küll aga leian, et kui loendi alguses on kirjutatud, et Eesti mägesid siia ei panda, siis ei ole ei "Mägede loend" ega "Maailma mägede loend" adekvaatne pealkiri. Kui see tingimus ära jätta ja kõik mäed siia panna, siis pooldan pealkirja "Mägede loend". See ei tähenda, et lehekülje "Eesti mägede loend" võiks ära kaotada.
- Peale selle pole kindlat kriteeriumi mägede ja küngaste eristamiseks. Arvan, et sellesse loendisse võiks panna ka künkad. Eestis igatahes nimetatakse kõiki künkaid mägedeks.
- Ma kavatsen pealkirja muuta ka teistel loenditel, kus esineb sõna "maailma". See sõna tuleb minu meelest ära jätta (kui haaratud on ka Eesti objektid) või asendada sõnaga "välismaa". Kui Sul on argumente selle vastu, siis palun esita need.
- ei saa nüüd aru kas tegite "otsuse" ära, aga igaljuhul sellised pealkirjad nagu "Välismaa see ja see loend" on väga imelikud ja ei sobi Vikipeediasse. Esiteks juba sellepärast (ikka ja jälle ära ununev Vikipeedia põhimõtte) et siin on meil eestikeelne entsüklopeedia, mitte ühe riigi, Eesti, (välja antav) entsüklopeedia! (kui muidu meelde ei jää siis tasuks alati mõelda et mis siis oleks kui kirjutaksime siin näiteks hispaania keeles, kas siis teeks samamoodi)
- Me ei ole teinud mingit otsust. Ma lihtsalt viisin pealkirja vastavusse sisuga. Kui sisu muutub, siis saab ka pealkirja muuta. Minu meelest on Eesti kõigile eestlastele ikkagi kodumaa, miks muidu eristatakse Kodu-Eestit ja Välis-Eeestit. Minu meelest on Eesti-kesksus eestikeelses entsüklopeedias loomulik, sest eesti keel ei ole rahvusvaheline keel, vaid valdavalt Eesti ja eestlaste keel. Andres 17. juuni 2006, kell 10.31 (UTC)
- Esiteks: mis on Vikipeedia algne/põhiline idee? luua entsüklopeedia mille sisu saab kasutaja lugeda temale sobivas keeles. Ideaalis siis ei ole artiklite sisul vahet mis keeles (mis keelses Vikipeedias) ta on ja sedasi ei saa ühte riiki (inimest, ministeeriumit jne) teisele eelistada, vaid põhjusel et keelt milles kirjutatakse kasutatakse peamiselt selles riigis.
- Teiseks Eesti-kesksuse rõhutamine artiklite tekstis ei ole neutraalne (üks Vikipeedia loomise põhipunkte). Eesti-kesksus on siin niikuinii, artiklite endi osas, näiteks Eesti inimestest on palju parem ülevaade kui näiteks Botswana omadest, kuid see tuleb lihtsalt sellest et entsüklopeedia loomine on pooleli.
- ... sellel ei ole siin vahet/tähtsust et enamus eesti keelt kasutavaid inimesi elab Eestis. Vikipeedia on rahvusvaheline projekt (eestikeelne Vikipeedia on vaid osa sellest, mitte eraldi seisev projekt) ja vastavalt sellele tuleks teda ka võtta, mitte et teie tehke seal kuidas tahate, meie teeme siin nii, sest meie oleme paremad. Kui on tahtmine Eestit esile tõsta siis on selleks kümme korda tõhusam kirjutada Eestiga seotuid artikleid teistesse keeltesse ja vaadata et seal oleks korralikud artiklid --TarmoK 17. juuni 2006, kell 21.39 (UTC)
- Ma olen kindel, et mitte kunagi ei teki eesti vikipeedias niisugust olukorda, kus Botswanast kirjutatakse sama põhjalikult kui Eestist. Ükskõik kui põhjalikult Botswanast ka ei kirjutataks, Eestist kirjutatakse ikkagi põhjalikumalt. Andres 17. juuni 2006, kell 22.19 (UTC)
- Teiseks sellepärast et see ei ole neutraalne: ühe riigi tähtsustamine muu maailma ees.
- Ma ei näe siin mingit tähtsustamist. Küsimus on puhtpraktiline. Kui näiteks küsimus on tuntuses (näiteks sündide lühiloendisse tuleb valida tuntumasd inimesed), siis Eesti inimesi tuleb võtta suure koefitsiendiga. Teisest küljest, kui kui mingit laadi objektide valimatus loetelus on Eesti objektide palju rohkem sisse puistatud, siis just see jätab asjast vale mulje. Kui näiteks on tarvis koostada loend mingi ala tuntumatest tegijatest, siis tulevad sinna läbisegi maailmakuulsused ja Eesti tuntud tegijad. Sellest loendist jääb siis mulje, nagu oleksid eestlased selle ala tegijate seast tähtsal kohal. Sellepärast on otstarbekas loendada eesti ja muu maailma tegijad eraldi, muidu ei saa kummastki õiget pilti.
- Lühidalt, kui me võtame eesmärgiks käsitleda Eesti ja muu maailma asju igas suhtes võrdsetel alustel, kaotab eesti Vikipeedia suure osa oma kasutatavusest eestlaste jaoks. Andres 17. juuni 2006, kell 22.19 (UTC)
- Minu meelest ei ole siin mingit erapoolikust. Täpselt samuti tähtsustavad inimeste entsüklopeediat inimesi teiste loomade ees ja Maad teiste planeetide ees. Andres 17. juuni 2006, kell 10.31 (UTC)
- ei ole nagu eriti erapooletu kui on öeldud et loetelu loetleb kõiki XXX-e välja arvatud Eesti XXX-e, mis on kusagil mujal!? Vikipeedia ei ole seotud ühegi riigiga, vaid keeltega milles teda kirjutakse ja keeli ja riike ei maksaks ühte patta panna, isegi kui osad keeled on ainult ühe riigi ametlik keel --TarmoK 17. juuni 2006, kell 21.39 (UTC)
- Minu meelest tekib erapoolikus alles siis, kui hakatakse mingeid hinnanguid andma. Andres 17. juuni 2006, kell 22.19 (UTC)
- Sellised loendid tuleks teha n.ö. üks pealoend (a la "Mägede loend"), milles on loetletud kõik mäed, ja siis eraldi loendid näiteks riikide kaupa (a la "Eesti mägede loend" jne) ja ka näiteks 8000-te mägede loend või vulkaanide loend(id) millele on siis selles pealoendis lisaks lingid. ja artiklid on siis sedasi kahes (või enamaski) loendis, samamoodi nagu näiteks kirjanik või jalgpallur on kahes loendis (biograafiad ja jalgpallurite loend)
- Selge et see pealoend tuleb väga pikk, kuid selle võib sama moodi "ära tükeldada" nagu on tehtud biograafiatega. --TarmoK 17. juuni 2006, kell 10.23 (UTC)
- Nii võib teha küll, nagu Sa ütled. Sel juhul tuleb lihtsalt kõik Eesti mägede loendis olevad mäed siin dubleerida. Andres 17. juuni 2006, kell 10.31 (UTC)
- Paistab, et Eesti mägede loendit polegi. Teisaldan siis ja muudan pisut algust. Andres 17. juuni 2006, kell 10.33 (UTC)
- Täpsustada tuleks ka seda, kas selles loendis tuleks loendada ainult Maal paiknevaid mägesid, ainult praegu eksisteerivaid mägesid ja ainult tegelikult olemasolevaid või olemasolnud mägesid. Andres 6. mai 2006, kell 13.39 (UTC)
- Ma ei arva, et pealkirja peaksime valima, lähtudes esimesest lõigust, vaid esimene lõik peaks ikkagi lähtuma pealkirjast. Niisiis soovitan esimest lõigust vihje Eestile välja visata ja siis muuta Mägede loendiks. Taivo 6. mai 2006, kell 14.32 (UTC)
- Arvan, et mägesid ja künkaid polegi mõtet täpselt eristada. Ning Eesti mägede loendit pole ka vaja kustutada, las jääb see mõne mäe dubleerimine. Marsi ja muid väljaspool Maad paiknevad mäed jätaksin siit meeleldi välja, minevikus olnud mäed aga sisse, hüpoteetilised-väljamõeldud mäed jällegi välja. Seda peaks avalõigus kirjutama. Taivo 6. mai 2006, kell 14.32 (UTC)
- Järele mõeldes tundub teiste loendite ümbernimetamine, mille nimes esineb sõna "maailma", täitsa heana. Taivo 6. mai 2006, kell 14.32 (UTC)
- Kui jätta osa mägesid välja, siis tuleb nende jaoks ete nähas eraldi loendid.
- Jah, muidugi. Taivo 6. mai 2006, kell 16.12 (UTC)
- Üks kategooria on veel veealused mäed. Andres 6. mai 2006, kell 14.48 (UTC)
- Kas entsüklopeedias või kuskil on mäe definitsioon? Kas veealused mahuvad sinna alla? Pakun, et mahuvad. Taivo 6. mai 2006, kell 16.12 (UTC)
- Kui jätta osa mägesid välja, siis tuleb nende jaoks ete nähas eraldi loendid.
See tuleks vist teisaldada Välismaa mägede loendiks, mägede loend teha eraldi täpsustusleheks nagu nt Järvede loend. Praegu sisaldab see ka ekslikult osasid Eesti mägesid-künkaid, mis siin ei tohiks olla--Dj Capricorn 10. november 2009, kell 21:56 (UTC)
- Siin pole ju öeldud, et need peavad välismaa omad olema. Miks Eesti omad ei tohi siin olla? Andres 10. november 2009, kell 22:01 (UTC)
- Mu meelest oleks ülevaatlikum, kui siin oleks üksnes välismaa omad. Eesti omade jaoks on ju omaette artikkel: Eesti mägede loend. Teiseks pole Eesti mäed ju tegelikult puhtgeoloogilises mõttes mäed, ehkki see sisuliselt pole siin oluline. Sama hästi võib küsida, et miks meil on välismaa järvede ja Eesti järvede loend eraldi--Dj Capricorn 11. november 2009, kell 08:00 (UTC)
- Arvan, et võib teha koondloendi ja Eesti mägede (või järvede) loendi. Pole ju põhjust, miks nad kaheks tuleks jaotada. Andres 11. november 2009, kell 09:07 (UTC)