Arutelu:Koeru kihelkond

Siin on üritatud tuua koeru kihelkond tänapäeva. Võiks vast isegi kustutada.--WooteleF 3. märts 2009, kell 16:03 (UTC)

Minu meelest pole siin midagi tänapäevast. Andres 3. märts 2009, kell 23:13 (UTC)

Kihelkonna rikkuseks on puhas vesi, mille kaitseks on loodud Endla looduskaitseala. Siin asub ka Baltikumi sügavaim, Sopa allikas (4,8 m). Koeru alevikust 5 km kaugusele jääb Järvamaa suurim veekogu Väinjärv. - on tähistab ju olevikku.

Tõenäoliselt eestiaegsest entsüklopeediast maha kirjutatud. --Improvisaator 4. märts 2009, kell 10:01 (UTC)

Endla looduskaitseala on tõesti olevik. See asutati 1981. Loodusobjektid olid seal enne. Minu meelest võib kirjutada küll, millised loodusobjektid kihelkonna territooriumil on. Andres 4. märts 2009, kell 19:26 (UTC)

Andres 4. märts 2009, kell 19:26 (UTC)

Kujunemine[muuda lähteteksti]

Külade loetelu on toodud 1935. a. seisuga, järelikult peaks selles nimekirjas sisalduma ka Vägeva, Koluvere ja osa praegusest Selli külast. Postimees 23.11.1936, Nr. 317, lehekülg 6.: "Järvalased soovivad liituda Tartumaaga. Seni Järvamaal Liigvalla alla kuulunud Selli küla ja Vägeva aleviku elanikud on esitanud palve Vaimastvere valla alla kuuluvaks arvataks, kuna Vaimastvere vallamaja asjaajamiseks neile kättesaadavamaks osutub kui Liigvalla maja. Vaimastvere vallavolikogu ongi selle sooviavalduse rahuldada otsustanud, kuid lõppotsuse teevad maavalitsused ja ministeerium", Ringi ümber kodumaa. Tartumaalt.

1798 aasta Ludwig August Mellini kaardi järgi on Järvamaal kihelkond mis hõlmab ka Väike-Maarja kihelkonna alad praeguselt Virumaalt. Asulad ja kohanimed on seal järgmised:

Abbaja, Abbori, Afer (Obla M. Aavere mõis), Ao (Ao küla ehk Ao-Saunaküla), Arra, Arraska, Arro, Arrokül (Aruküla mõis (Koeru)), Ass (Kilsi M. Kiltsi mõis), Assama, Awer, Awispä

Borckholm (Porkoni M. Porkuni mõis), Charlottenberg (Höbbedik M.)

Ebbafer, Eiawer, Eiper, Ellafer, Elliwer, Ellifer, Engdes (Ento M. Äntu mõis), Errinal (Ärina mõis), Erwita (Ervita mõis)

Hageweid (Ao mõis), Hallika, Hawa, Ilmando, Immakaew, Immuta

Jakobsruhe (Metsatagga), Jaola, Järranik, Jerweper, Joekül

Kaddila, Kaiwa, Kallits, Kaltenborn (Norra M. Norra mõis), Kambi, Kammarik, Kappo (Kapu mõis), Kargo, Karja, Karman, Karolinhof (Karola M.), Karrunga, Kersel (Kärsa mõis), Kitkeli, Kitse, Klein-Marien (Väike-Maarja), Kono (Koonu mõis), Kopsta, Kullinga, Kusik

Lahho, Laune, Laupa, Lausa, Lebbafer, Lewolde (Liigvalla mõis), Liigwalla, Liuswer, Liwakül, Loksa

Mätak, Merja, Metsla, Moisama

Nahkanuia, Narrek, Neuhof Marrette Arro, Neuhof Sittiki M., Nömkül, Nömma, Nömme (Nõmme mõis), Nurmetto

Ohhower, Ostrok, Ottenkül (Triigi M. Triigi mõis)

Paddakül, Piep (Piibe mõis), Pikkewer, Pillo, Pisop, Postiperre, Pöddrang, Poio, Prillapats, Puhha, Puhmo, Puiwer, Puna, Punnamäggi, Pusso

Räbö, Raekülla, Raik (Raigu mõis), Raja, Ramma, Rattiswer, Risso, Risti, Röhho (Rõhu mõis)

Santimets, Sauwalja, Sini, Sits (Preedi M. Preedi mõis), Sootak, Soots, St. Marien Magdalenen (Koiro k. Koeru kirik), Sternhof (Vorsti M. Vorsti mõis)

Tamik, Terro, Tönafer

Uddewa (Udeva mõis), Unnikül

Wahhokül, Wäljaots, Wallila, Wao, Waokül, Wardja, Warrang, Warrango, Weädla, Weinjerwen (Roosna M. Väinjärve mõis), Wessiorro, Wissts, Wistla, Wöhmetto, Wölling, Wonnusfer.

Mellini atlases on antud asehalduskorra-aegsed piirid (sel ajal oli näiteks Paldiski maakond ja Jõgeva kuulus Viljandimaasse). --IFrank (arutelu) 8. september 2013, kell 22:23 (EEST)[vasta]

17.saj. teede kaardil "Karta Estland Livland 1600 tal Oxenstiernska saml nr 16_3-2.; Rootsi Riigiarhiiv" on Koeru nime all "S. Marien kirch", Väike-Maarjat seal ei ole. Mellini kaardil St. Marien Magdalenen (Koiro k.). Millal Väike-Maarja (Klein-Marien) "Suurest-Maarjast" (St. Marien Magdalenen) eraldati?

Allivere küla?[muuda lähteteksti]

KNABist ega EKNRist ei leia küla nimega Allivere--Estopedist1 (arutelu) 14. aprill 2018, kell 23:53 (EEST)[vasta]