Arutelu:Katapõõsa lehed

Kust see "khati taim" pärit on ja mis keeles see on? --Epp 29. märts 2014, kell 06:18 (EET)

Tere Epp!

Allikad on toodud artiklis. Kas "khati taim" on ametlik nimetus ma täpsemini ei tea, kuid info keemilise koostisosa kohta indikeerib, et katapõõsas ringleb meie korrakaitseorganites ja eesti keeles ülaltoodud nimetusega...

Mariina 29. märts 2014, kell 07:56 (EET) alias Простота

Seda ma tahtsingi teada, kust nemad selle said. Mina taimenimede andmebaasist seda ei leia. Kui see on ingliskeelne sõna, peaks ta kursiivis olema. --Epp 30. märts 2014, kell 04:47 (EEST)

---

See on kunstlik teema. Ma ei näe põhjust selle artiklist katapõõsas eraldi tõstmiseks.

Ladinakeelset nimetust Cathae edulis folium tegelikult eriti ei kasutata, ega? 90.190.114.172 29. märts 2014, kell 09:15 (EET)

Tere 90.190.114.172!

Tundub, et saan Teie mõttega isegi-kuidagi leppida, tõepoolest katapõõsa lehed on inimeste poolt tekitatud kunstlik teema - katapõõsas ise ju oma lehti suus ei mälu ja iseendale hallutsionatsioone jt nn tervisehädasid ei tekita, ega ju?

Cathae edulis folium on kasutusel farmakoloogias vast ja kas oli WHO deklaratsioonis kaaa...

kultuuri eripärad ka osades maades on katapõõsas püha taim ja tema saaduseid kasutatakse usuliste toimingute käigus... on vast ka katakohvikud jne...

Mariina 29. märts 2014, kell 09:30 (EET) alias Простота

Tegemist on droogiga ja sellisena on ta farmakognoosia mõiste. Sellepärast ta ongi eraldi artikkel.

Kõigil droogidel on rahvusvahelised ladinakeelsed nimetused, mis tuleb ära tuua. Sama lugu on näiteks inimese anatoomia mõistetega. Andres (arutelu) 29. märts 2014, kell 21:58 (EET)

Teda võib ju eraldi mõisteks pidada, aga see ei tähenda iseenesest, et jutt tuleb ülejäänud taime ja tema kasutust puudutavast käsitlusest kunstlikult lahku viia.

Jah, ladinakeelseid nimetusi muidugi kasutatakse. Mitmes valdkonnas. Aga kas oled kindel, et seda konkreetset nimetust siin kasutatakse sellisel kujul? Internetiallikate põhjal sellist muljet ei jää. 90.190.114.172 29. märts 2014, kell 22:50 (EET)

Ma ei ole nõus, et lahkuviimine on kunstlik. Andres (arutelu) 30. märts 2014, kell 00:06 (EET)

Ladinakeelset nimetust saab kontrollida Ain Raali raamatutest. Andres (arutelu) 30. märts 2014, kell 00:12 (EET)

Taime kasutamine kuulub taime käsitluse juurde samavõrd nagu muud aspektid ja sellepärast minu meelest ei tohiks seda tungiva vajaduseta eraldi tõsta. Nii ehk naa, kui lugejat huvitab spetsiifiline teema nagu taime kasutamine droogina, siis suure tõenäosusega taipab ta seda otsida ikkagi taime järgi ja jõuab esiotsa kogu taime käsitlevase artiklisse. Otsitava info nurga taha tõstmisega ei saavutata minu meelest muud kui et infot on raskem leida.

Küsimus on minu meelest selles, kas konkreetne nimetus on levinud ja mainimisväärne, mitte lihtsalt mõnest juhuslikust allikast kontrollitav. 90.190.114.172 30. märts 2014, kell 00:29 (EET)

Minu meelest vajadus ongi tungiv, sest taim ja droog on ise asjad ja neil on ka erinevad nimetused.

Ain Raali raamatud ei ole juhuslik allikas, vaid kõige autoriteetsem eestikeelne allikas. Andres (arutelu) 30. märts 2014, kell 09:00 (EEST)

Võib ju mainida ka teisi nimetusi, mida kasutatakse. Andres (arutelu) 30. märts 2014, kell 09:27 (EEST)

Artiklis taime kohta võib sellest teemast lühidalt ikka rääkida, nagu tavaliselt. Lugejale võib selest infost piisata, kui ta ei taha süvitsi teada. Andres (arutelu) 30. märts 2014, kell 09:27 (EEST)

Tundub kummaline, et eile online- ja täna ajalehtedesse jõudnud politseijutt "katapõõsa lehtedest" on tekitanud omaette artikli. Seevastu puudus artikkel või ümbersuunamine sõnalt "khat", mis on juba üle viie aasta käibinud kõigis uudistes, mis puudutasid Somaali piraatide pantvangistatud meremehi. Sealkandis on khat niivõrd levinud, et kõigis meremeeste jutustustes on kirjeldatud, kuidas piraadid olid lakkamatus khatiuimas. Tegin ümbersuunamise, ent muidugi tuleb siinne artikkel liita põhiartikliga katapõõsas. Ssgreporter (arutelu) 30. märts 2014, kell 00:51 (EET)

Miks kummaline? Meil on ju enamasti taimedest saadavatest toiduainetest ja ürtidest eraldi artiklid. Keegi ei protesteeri, kui teeme näiteks igast liköörimargist eraldi artikli. Vähemalt sama loomulik ja otstarbekas on minu arust igasugustest saadustest eraldi rääkida. Me ei pane ju kõiki nisust tehtud jooke nisu artiklisse. --Epp 30. märts 2014, kell 04:47 (EEST)

Tere Ssgreporter!

Jah ilmselt Teile tundub ta imelik, mina pole Somaali piraatide pantvangistatud meremeeste kohta lugenud ega kuulanud seega ei tea kas nemad keerutavad suus katapõõsa lehti ja/või muud looduslikku ehk sünteetilist kraami ja kas neid varustavad sellega ülemused (peapiraat näituseks) katapõõsa lehed sisaldavad rohkesti C-vitamiini (pikalt merel olles võib organism seda vajada) või hangivad nad katapõõsa lehti ehk kasvatavad katapõõsaid ise ...

Eraldi artikkel saadustele on minu arust täiesti mõistlik valik: kui artikkel täieneb näituseks katapõõsa lehtede keemilise koostise ja loomkatsete ning ravitoimetega siis on ju mitmetel teadustel siin tükk tegemist...

järjest enam uuritakse ka paljude taimede raviomadusi, kui katapõõsa lehed ravivad tripperit näituseks kui Tripper punub võrku...

Politseijutt on lakooniline ja peab natuke lisaks uurima, mida võivad tähendada need Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekiri katapõõsa lehtede omajatele näituseks vahele jäämisel ja sellest saaks ja/või tuleks kirjutada juba eraldi artiklis esialgu kasvõi koos teiste Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjadega - katapõõsast on seal vaid molekul..

Ravimina määratletud raviomadustega ainete ja taimede nimekiri 18.03.2014

Nimekiri on koostatud ravimina määratletud toodetes sisalduvate raviomadustega ainete ja taimede põhjal ning avalikustatakse sotsiaalministri 13.04.2005 määruse nr 59 "Aine või toote ravimina määratlemise tingimused ja kord" § 3 lõike 6 alusel.

aga taimedel on osade teadusdistsipliinide kaudu kirjeldatud ka täiesti teistsuguseid ained, kes taimeelu edendavad nagu fütohormoon auksiin auksiin, tsütokiniinid, giberelliinid, abstsiishape jt.

Mariina 30. märts 2014, kell 09:08 (EEST) alias Простота

Kummaline tundus nimetus "katapõõsa lehed", sest nägin sellist nimetust esimest korda laupäevases ajalehes. Just siis, kui see sel nädalal oli ilmunud, oli ka siia see artikkel tekkinud. Samas puudus artikkel khat. Kuid Maksu- ja Tolliameti pressiteade, mis ilmselt ajaleheuudiseid ajendas, oli pealkirjas nimetanud "khati taimi". Ssgreporter (arutelu) 31. märts 2014, kell 00:37 (EEST)

Tere Ssgreporter!

"Just siis, kui see sel nädalal oli ilmunud, oli ka siia see artikkel tekkinud."- siin on Teil õigus...

kui ma vahel uudiseid loen siis mõtlen, et midagi võiks ka vikipeediasse linksuda seetõttu juhtub vahel ka nii sigade Aafrika katk, Ebola viirus, Ebola viirushaigus...

Mariina 31. märts 2014, kell 07:25 (EEST) alias Простота

"Ise asjaks" olemine minu meelest iseenesest pole oluline. Taimekäsitluse kõik eri tahud on terviku suhtes ise asjad.

Mis puutub võrdlusesse liköörimarkide ja nisust tehtud jookidega, siis on ju tegu võimalike saadustega, mis mingist taime osast on valmistatud, mitte lihtsalt taime osaga nagu siin. 90.190.114.172 4. aprill 2014, kell 23:30 (EEST)

See artikkel ei räägi ju taimest, vaid droogist. Lehtede botaaniline kirjeldus peab muidugi taimeartiklis olema ja ka droogist tuleb kasutamise all ülevaatlikult rääkida, aga taime osaga enam tegu pole, sest nad taime küljest eemaldatud. Ja nad on kuivatatud. Tegu on just nimelt saadusega. Andres (arutelu) 5. aprill 2014, kell 03:53 (EEST)

Tere Andres!

Need mida lennukitega mööda maailma ringi lennutatakse on veel päriselt kuivatamata aga lehti tarvitatakse ka kuivatatult ning pasta-vormis jne...

Kas Cathae edulis folium pole mitte grammatiliselt vigane? 90.190.114.172 4. aprill 2014, kell 23:38 (EEST)

Minu meelest küll ei ole. Andres (arutelu) 5. aprill 2014, kell 03:53 (EEST)

Tere 90.190.114.172!

Cathae edulis folium - Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 174, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010

Paremat eristust taimesaadustele käesoleval ajal ei oska leida...

Taimesaaduste regulatsioon ei puuduta ju katapõõsa küljes kasvavaid noori lehti, need inimesed kes katapõõsa noori lehti usuliste toimingute läbiviimisel näituseks tarbivad ei istu ju nende toimingute ajal põõsa all ja ei söö ju lehti vastavalt vajadusele (koguseid pidevalt suurendades) otse põõsalt, keegi korjab neid suuremates kogustes ma oletan ja siis müüakse edasi neile kes soovivad neid tarbida...

Katapõõsaid ju ei kontrollita riigipiiridel ja Euroopas jne kontrollitakse just lehti ja või teisi taimseid saaduseid...

Katapõõsa lehed on nii katapõõsa lehed, droogid kui ravimid ja narkootikumid ja salakaup ja püha taime osad jne seega mina hetkel paremini katapõõsa lehti ei näe, ennem tuleb minul näituseks see nn tripperivõrk läbi käia ja tripperi raviks kasutatavate ravimite rajad ja retseptorid ja geenid, siis ehk hakkan midagi nägema aga selleks oleks pisut aega vaja pluss muud tegurid...

Artikli seljataguse väliselt: taimeelu ikkagi püütakse käimasolevatest eludest eristada ja eristuse tulem ongi tihti lugu imelik, miks loomadel ja inimestel on kohati erinevad saaktaimed, erinevad kogused ja erinevad kujutelmad ja uskumused ning inimestel seadustega reguleeringud..... paljud meist lihtsalt ei mäleta ega näe taimi küll aga rikkalikult taimesaaduseid...

Mariina 5. aprill 2014, kell 08:59 (EEST) alias Простота

Ma ei vaidle vastu, et eristada saab, kui seda iga hinna eest teha soovitakse. Aga tuleks siiski meeles pidada, et siin on tegu eeskätt praktilise küsimusega ning ma arvan, et me tegelikult ei taha õhkõrna ja ebaolulist vahet silmas pidades lugejat eri artiklite vahet solgutada, kui kirjutame lehe eri aspektidest erinevatel lehekülgedel. Eriti pidades silmas, et taime artiklis taime kasutamisest kirjutamine pole kuidagi vale ja seal tulekski kirjutada taime kasutamisest. Kui mina on olen lihtsalt rumal ja millestki aru ei saa, siis võiks ju eeskuju mõttes vaadata kuidas laiemalt, teistes keeltes, peetakse mõistlikuks asju esitada.

Hästi, minu teadmised ladina keelest on piiratud ja küllap eksisin. Lihtsalt tundus, et sobilikum oleks öelda folium (folia) Cathae edulis, aga küllap on siis ka nii õige. 90.190.114.172 5. aprill 2014, kell 10:40 (EEST)

Mina ju räägin ka praktilisest vaatekohast. Kui mind huvitab taim, siis ma loen taimeartiklist, kui huvitab saadus, loen saaduseartiklist, kui huvitavad mõlemad, loen mõlemat. Kui saadus huvitab ainult üldises taime kasutamise kontekstis, siis piirdun sellega, mis taime artiklis on öeldud. Just sellepärast, et huvi taime ja saaduse vastu on erinev, ongi minu meelest praktiline teha eraldi artiklid. Sa ütled, et kui on tarvis mitme artikli vahet liikuda, siis see on solgutamine. Aga ühe pika artikli alajaotuste vahel liikumine on minu meelest mitu korda tülikam.

Ma mõtlen, sõnavormid on õiged. Sõnajärjes ja arvus ma kindel ei ole, aga ma arvan, et seda pole mõtet ise välja mõelda. Andres (arutelu) 5. aprill 2014, kell 20:56 (EEST)

Ma ei saa ikkagi aru, kuidas on see erinev huvi oluline. Minu meelest on paratamatu, et kõiki lugejaid ei huvita ühe artikli juures kõik asjad, aga sellepärast iseenesest ei tule ju näiteks taime artiklist süsteemaatika või kirjelduse osa või kõiki osi eraldi lehekülgedele tõsta. Solgutamisest räägin sellepärast, et pole loomulik, kuidas asju jagada tahetakse. Lugejal on väga raske aru saada, miks taime teatud osast (leht) ehk põhimõtteliselt samast asjast tuleb lugeda eri artiklitest sõltuvalt sellest, et taime on võib-olla on muust taimest eraldatud, võib-olla ta on kuivatatud ning seejuures kasutatakse teda teatud kitsas valdkonnas või võib-olla ka muudes valdkondades. Siinkohal pole kuidagi ühemõtteline, et see n-ö saadus on midagi muud kui lihtsalt taime osa. Ja vastupidi, kui huvitab taim kui narkootiline aine või droog, siis kuidas saab eeldada, et samas ei huvita sama droogi kohta taime kasvatamine ja muud tihedalt seotud asjad, millest taime artiklis juttu on. 90.190.114.172 5. aprill 2014, kell 22:53 (EEST)

Siin on 1) tegu eraldi mõistega (mida väljendatakse ka omaette terminiga, aga see ei ole määrav) ja 2) huvi nende kahe asja vastu võib vabalt olla sõltumatu (mis ei välista, et ühte isikut võivad huvitada mõlemad asjad). Need kaks asja koos tingivad minu meelest vajaduse teha eraldi artiklid. Andres (arutelu) 6. aprill 2014, kell 02:56 (EEST)

90.190.114.172: "Eriti pidades silmas, et taime artiklis taime kasutamisest kirjutamine pole kuidagi vale ja seal tulekski kirjutada taime kasutamisest."

aga palun, keegi ei tee takistusi, saab kirjutada kuidas botaanik tema ja nemad näitseks korjasid taime, tuvastasid, klassifitseerisid, molekulaarbioloog viskas pilgu peale mikroskoobi kaudu ja mis tema leidis...

"Kui mina on lihtsalt rumal ja millestki aru ei saa, siis võiks ju eeskuju mõttes vaadata kuidas laiemalt, teistes keeltes, peetakse mõistlikuks asju esitada"

siin tabasite otse mõistuse pilke pihta, Mina on rumal aga see ei tähenda seda, et mina peaks tähe kaupa järgima seda kuidas teised mina rumalused püüavad sõnadega väljenduda, mina on tõepoolest üksikuna kuidagi rumal - ka minu mina on ju rumal (kuidas see Teisse puutub ma tõesti ei tea), aga kui ma komplekteerin mina rumali kaudu siis olen ma pisut teisiti mina rumal kui ülejäänud mina rumal'id.... ma arvan, et vikipeedia formaat ei luba Teil oma arvamust kirja saada nii nagu südamest sooviksite aga tõepoolest ka sellisena on Teie öeldu armsalt tähtis aga paraku pisut lapsemeelne (tuleneb sellest, et oma pere lastele olen pisut särtsakamaid sõnu keele juurde toonud - viisaka ja hästi kasvatatud inimese kõrva vahe ei ole neid harjunud kuulma)...

eeltooduga ma ei väida, et kõik teistes keeltes toodud artiklid on mina rumalid, lihtsalt kohati on nõuandjatel teine arusaam artikli komplekteerimisest kui inimesel kes artiklit komplekteerib ja komplekteerimine ei tähenda, et taime kohta midagi olulist ka kirja saaks...

taime ja taime osade eristamisel on palju nüansse, mida nagunii ei hakatagi ilmselt igasse taime artiklisse saama - taimedel osalevad lehed immuunkaitsel ja immunoloogilises mälus ja seetõttu oleks otstarbekam kohati viljade asemel näiteks otse põõsalt musta sõstra lehti suhu pista aga põõsas ise võiks kuuluda algsesse geneetilisse rühma ja olla mina rumalusega koos näituseks sajandeid külgkülje kõrval elanud.... ja oluline faktor mida mainida taimeelu ja after life reguleerib valgus....

katapõõsa lehtede närilistel kaob söögiisu näituseks, siit kaudu jõutakse ehk kunagi teadmiseni, et tema lehed on looduslikud söögiisu pärssijad ja siis ilmselt ei luba nemad ka rakkudel vabalt paljuneda (minu isiklik arusaam)...

Mariina 5. aprill 2014, kell 11:14 (EEST) alias Простота