Arutelu:Heinakuu (ajakiri)

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Kes nimeliselt seda ajakirja tegi? Mis laadi sisu sellel ajakirjal oli? Andres 23. veebruar 2008, kell 05:43 (UTC)

http://www.herkel.net./index.php?menu_id=77&mainmenu_id=0
Andres Herkel meenutab:
Aga siis saabuski 1988. aasta. Millalgi kevadel hakkasin tihedamalt suhtlema Mait Raunaga,
aasta noorema psühholoogiga, kes töötas Rahvaloomingukeskuses. Ta ütles ikka, et see on samasugune
“Udu-uurimise Instituut”, nagu minu oma. Pärast Sõltumatut Noortefoorumit 1988. aasta juunis hakkas
Maidu kabinetis Estonia teatrimaja katusekambris lausa igapäevaselt kogunema sõpruskond, kuhu
kuulusid veel Mart Nutt, Toomas Kümmel, Avo Üprus, Indrek Teder ja paljud-paljud
teised. Sellest sündisid Sõltumatu Infokeskus ja ajakiri “Heinakuu”. Meiega ühinesid veel
Tiina Hallik ja Andres Mäe, kes lisaks olid ametis [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse
Partei]] (ERSP) asutamisega. Tagantjärele on isegi raske nime anda sellele, mida me tegime. Ju
ta oli üks “poolavalik underground”. Infokeskuse teated rippusid mitmel avalikul stendil,
eriti aga Ülemkohtu hoone ees, kus piketeeriti vabadust Enn Tartole ja Mart Niklusele.
Üks teade trükiti isegi “Noorte Hääles”, mis kuuldavasti toimetajale suure peapesu põhjustas.
“Heinakuud” paljundati koopiamasinatel, kus vähegi võimalik.
http://www.sonumitooja.ee/vanaleht/2009/St02/toomas.htm
Toomas Kümmel meenutab:
1989. aastal, kui asutati ajaleht Eesti Ekspress, kutsus selle omanik Hans H. Luik Toomas Kümmeli sinna ajakirjanikuks.
„Olin varem teinud Postimehele kaastööd ning koos Mait Rauna, Andres Herkeli, Mart Nuti ja teistega ajakirja Heinakuu.
See oli lahe ettevõtmine. Mäletan, et käisime sellele kompartei ideoloogiasekretärilt Mikk Titmalt avaldamisluba küsimas.
Tema vastas – kuna tegemist on põrandaaluse ajakirjaga, ei saa ta avaldamisluba anda,“ jutustab Toomas Kümmel.
http://raun.kongress.ee/07ajalugu/tuna_ems.html
Mat Raun meenutab:
Omakirjastusliku ajakirja “Heinakuu” toimetus liitus EMSiga selleks, et pälvida juriidilise isiku
õigused. Oma tipphetkel oli EMS omariiklustahteline mikroühiskond, võrreldav ärkamisaegse
karskusseltside liikumisega.
...
46. EMSi poliitiline ambitsioon realiseerus hiljem erakonnas “Isamaa”, mis võitis 1992. aastal
riigikogu valimised. EMSi Tallinna Ühenduse esimehe Ott Sandraku muinsuskaitse-sõpruskond
ja “Heinakuu” olid Vabariiklaste Koonderakonna (W) algatajaid; Kristlikust Liidust
kasvas välja Kristlik-demokraatlik Liit (EKDL); Lõuna-Eesti muinsuskaitsjad moodustasid
Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) tuumiku; muinsuskaitseklubist kujunes ka
Kristlik-demokraatlik Erakond (EKDE). 1992. aastal liitusid W, EKDL, EKRE ja EKDE “Isamaaks”.
suwa 8. jaanuar 2010, kell 10:17 (UTC)