Arutelu:Eesti rahvausund

Kas Sul on tuua näiteid, et keegi kasutaks sõnu "eesti rahvausund" laiemas tähenduses? Andres 09:12, 4 May 2005 (UTC)

Mnjah, hea kysimus... "eesti rahva uskumused" = "eesti rahvausund" ? ... tuleneb see loogiliselt artikli rahvusreligioon definitsioonist, aga kui seda keegi kunagi niimoodi ei kasuta (peale mõne veidriku, nagu Lulu), siis peab vist jah ymber sõnastama... --Lulu 09:26, 4 May 2005 (UTC)

Siiski, kui tõsiselt rääkida, siis kaasaegne rahvausundi uurimine hõlmab ka selle laiema tähenduse. Võiksin viidata näiteks Mare Kõivale ja teistele rahvausundi uurijatele... --Lulu 09:36, 4 May 2005 (UTC)

Vt näiteks http://haldjas.folklore.ee/folklore/authors/mare.htm --Lulu 09:39, 4 May 2005 (UTC)

Olen nõus, et on kitsas ja lai tähendus. Kitsas tähendus on minu meelest OK, aga lai tähendus on liiga lai, sest kui mõni eestlane on juhtumisi krišnaiit, budist või "kõrgkiriklik" akadeemiline luterlane või Uku Masingu taoline masuurikas, siis vaevalt saab tema uskumusi rahvausundiks pidada. Andres 10:57, 4 May 2005 (UTC)

Huvitav, kas praegust nn maausku võib (laiemas tähenduses) eesti rahvausundi osaks pidada? Või usku Luule Viilmaa õpetusse? Kas kriteeriumiks on piirdumine enam-vähem Eesti piiridega või ka nt peamiselt suulise leviku nõue? Kas 80. aastatel populaarsed valgeid kootud barette võib nimetada eesti rahvarõivaste elemendiks? :) --195.80.96.213 11:12, 4 May 2005 (UTC)

Eks see ole folkloristide määratleda. Mina neid piire täpselt ei tea ja ilmselt neid täpselt tõmmata ei saagi. Arvan aga, et kriteeriumiks võiks olla, et tegemist on kultuurinähtusega, mis levib spontaanselt ning ei ole oma sisus rangelt määratletud. Andres 12:04, 4 May 2005 (UTC)

Folkloristliku määratuse kohaselt see just nii ongi (see lai tähendus). Kultuurinähtus, mis levib spontaanselt ning ei ole oma sisus rangelt määratletud. Mis puutub sellesse masuurikasse, Uku Masingusse, siis on ta ise ytelnud, et usub vaid Jumalat ja oma mõistust. Aga tal on ka yks väga hea artikkel "Eestipärasest ristiusust", kus ta toob väga ilusti välja need asjaolud, mis teevad eestlaste ristiusu just nimelt eestipäraseks ja kordumatuks. Sama ilmselt ka krishaiitide, budistide ja teistega, kui nad oma asju eesti keeles ja eestlaste sees ajavad. Ehk aitaks, kui teha sellesse artiklisse vastavad alalõigud: vana usk (paganlus, maa-usk vms); ristiusk; budism; new-age; krishnaism; ebausk (ended, rahvausund tänapäevases mõttes, koos mustade kasside ja populaarse astroloogiaga jne vms), jne...ehkki nad on sageli segunenud... --Lulu 12:22, 4 May 2005 (UTC)

kõiki uskumusi, mida eestlased usuvad või tunnistavad: see on ikkagi liiga lai ning ei lähe ülaltoodud kriteeriumiga kokku.

Ja eesti rahvale omane usund võib olla õige, aga see tundub liiga ebamäärane. Võib-olla peaks selle eestipärase usundi tooma välja eraldi tähendusena. Kolmas tähendus oleks siis tänapäeva rahvausk ("ebausk" ja New Age-i tüüpi asjad).

Need alajaotused tuleb niikuinii teha. Tõsi küll, ei tea, kas budismi ja krišnaismi kohta midagi kirjutada on. Andres 12:46, 4 May 2005 (UTC)

Sellised välislingid sobiksid artiklisse Eesti rahvaluule. Siin nad peaksid olema spetsiifilisemad. Andres 12:52, 4 May 2005 (UTC)

Arvan, et sulgudes märgitud variantidega pealkirjad ei sobi. Andres 12:52, 4 May 2005 (UTC)

Ok, vaatan, mis teha annab, nende välislinkidega... tegelikult tuleb veel ka kirjandus, mis on nagunii juba spetsiifilisem... täiendasin mõisteid, aga kui yldine artikli plaan on vastuvõetav, siis hakkan vaikselt täitma... --Lulu 14:36, 4 May 2005 (UTC)

Jah, üldine plaan on vastuvõetav. Andres 14:47, 4 May 2005 (UTC)

Aga algus ei ole vastuvõetav, ülalnimetatud põhjustel. Andres 15:16, 4 May 2005 (UTC)

Kas keegi juba kirjutab muinasusundi kohta pikemat artiklit? Muidu oleks välja pakkuda üks lühikonspekt hakatuseks. --62.65.236.69 17:55, 7 May 2005 (UTC)

Lase tulla... väga tore oleks... :) --Lulu 18:53, 7 May 2005 (UTC)

Muinasusundi lõik sobib hakatuseks kyll... Vaja veidi täpsustada siiski... Näiteks matused olid põletusmatused, Tõnn ja Antonius on siiski erineva algupäraga, keelelist ja regilaululist osa tuleks täiendada... muidu väga hea... Katsun sellega lähemal ajal tegeleda... --Lulu 07:25, 8 May 2005 (UTC)

Veel mõisteid: ahjualune - Alevipoeg - arbumine - eksitaja - hiiud - hingeliblikas - hingeloom - Ilmaneitsi - Ilmarine - kahi - Kalevipoeg - kalm - kalmuneiu - koerakoonlased - Koit ja Hämarik - kool - kurat - Kuu - Kõu - Laurits - Leiger - Linda - loksberi sõitjad - Lämmeküne - majauss - maksamerelised - mardus - murueit - murueide tütred - pardiajajad - peninukid - Piret - Päike - rukkihunt - Rongo - rõugutaja - Salme - Sulevipoeg - Surm - taig - teadja - tiko - tont - tulupoiss - Turis - tuuslar - Tõll - Täht - ussisõnad - Vanemuine - varavedaja - vetevana - viljaneitsid - virmalised - viruskundra - vägimehed - võhl - Ülemiste vanake

väga hea :) mõned neist on juba loendis sees, aga lisan juurde need, mida veel ei ole --Lulu 09:19, 8 May 2005 (UTC)

Samas kas Jeesus, Maarja, Püha Vaim jts ikka on eesti rahvausundi mõisted? Eriti kui vastavates artiklites pole kirjutatud, kuidas maarahvas nimetatud tegelasi ette kujutas.

Rahvausu tähtpäevade sel kombel sisse toomine on minu arvates küsitav. Mis perioodist selline kalender pärineb? Millistest allikatest? Kas see pole mitte maausuliste rekonstruktsioon, kus lihtsalt 19. sajandi rahvakalendrist on üritatud kõik kristlik välja rookida ja võib-olla ka natuke juurde fantaseerida? --62.65.236.229 5. jaanuar 2006, kell 21.15 (UTC)

Leon tõi selle üle artiklist Maausk. Selle võib sinna tagasi panna, lisades ka selgituse, millega on tegemist. Andres 6. jaanuar 2006, kell 04.15 (UTC)

Mida mõeldakse siin reo all? Link läheb Reo külast rääkivale artiklile. Andres 5. august 2006, kell 15:21 (UTC)

Kitsamas mõttes käsitletakse eesti rahvausundina tavaliselt eestlaste (maarahva) ristiusustamise eelset usundit.

Minu mõttes tuleks ära jätta kas sõna "tavaliselt" või fraas "kitsamas mõttes". Arvan, et "käsitletakse" asemel tuleks öelda "mõeldakse", "mõistetakse" või "käsitatakse".

Aga ikkagi peaks algusest selguma, kas artiklis käsitletakse eesti rahvausundit laiemas või kitsamas mõttes. Andres 20. september 2006, kell 11:19 (UTC)

mõistlik oleks, kui eesti rahvausundi artikli alla kuuluks nii ristiusueelne, ristiusukõrvane, ristiusujärgne kui ka ristiusuga seotud usk. Ülo Valk on palju vaeva näinud, et ristiusuga seotud rahvausundit jälle uurima hakataks (artiklikogumike sari Christian Folk Religion). ufondus ja eksamikombed on näiteks kõige uuem rahvausk, mis praegu elus on. suur hulk tervendajaid-imearste kah lähtuvad mõttesysteemidest, mis on uuemaaegsed (nt reptiloidimytoloogia). maausk võiks siis olla rahvausu mittekristlik osa, kuid samuti on ta mittemuhameedlik ja mittehinduistlik (Haljand Udam on nimetanud maausuks ju ka tyrgi rahvaste ja araablaste mittemuhameedlikku usku), nii et seal artiklis näeksin hea meelega positiivsemat määratlust, nt kohalik, põline, etniline vastandina universalistlikele ja misjoneerivatele uskudele.

praegune artikkel on parasjagu nii segane, et ei mõista kuskilt otsast kinnigi võtta. Ohpuu 20. september 2006, kell 11:52 (UTC)

Mina tõstaks hakatuseks need tähtpäevad sellest artiklist välja. -- 195.80.96.210 20. september 2006, kell 11:57 (UTC)

'

Varasem redaktsioon:

Eri viisil tõlgendatud osiseid sellest vähesest, mis eesti rahvausundist teada on, kasutavad maausk ja taarausk.

Andres 8. november 2006, kell 13:53 (UTC)

Et ei tekiks asjatuid vaidlusi, jätaks hinnangu "vähe/palju" hoopis ära? Andres 8. november 2006, kell 13:54 (UTC)

Kas eesti rahvausundis ei ole Mana mõistet? Andres 4. aprill 2007, kell 19:42 (UTC)

On ikka. --Lulu 4. aprill 2007, kell 22:49 (UTC)

Mida on siin mõistetud ema all? Andres 30. detsember 2007, kell 20:11 (UTC)

Mis see hall siin on? Andres 17. mai 2009, kell 13:01 (UTC)

Mis see vari siin on? Andres (arutelu) 17. juuni 2014, kell 18:47 (EEST)[vasta]

Eesti usund[muuda lähteteksti]

Suunasin märksõna eesti usund (3 linki) siia--Bioneer1 (arutelu) 13. detsember 2014, kell 19:00 (EET)[vasta]