Arutelu:1. Jalaväerügement

Selle lehekülje sisule puudub teiste keelte tugi.
Allikas: Vikipeedia

Esimesi jalaväerügemente on maailmas küll ja veel. en:1st_Infantry_Regiment --WooteleF 30. detsember 2008, kell 18:00 (UTC)

Muidugi, aga ainult üks on eestikeelse nimega. Teiste kohta saab teha teise pealkirjaga artiklid.
Kas praegu kirjutatakse eesti keeles rügementide nimed läbiva suurtähega? Andres 30. detsember 2008, kell 18:14 (UTC)
Väeosade nimed tuleb ju siiski tõlkida.--WooteleF 30. detsember 2008, kell 18:17 (UTC)
Seda küll. Aga ainult üks väeosa on, mille nime pole tarvis tõlkida. Muide, kui tõlkimine ei õnnestu, võib ka (esialgu) tõlkimata jätta. Andres 30. detsember 2008, kell 18:32 (UTC)
Kas Sa tead praeguse õigekirja kohta midagi? Andres 30. detsember 2008, kell 18:32 (UTC)
Internet annab üsna pooleks suur- ja väiketähega varianti. Ühesõnaga minuarust on keeruline juhtum kuna ma ei ole igasuguste nimekirjutamisreeglitega väga kursis.--WooteleF 30. detsember 2008, kell 18:45 (UTC)

Minu teada rahuajal rohkem jalaväerügemente ei olnud, kui 1. ja 7., teised olid üksikud jalaväepataljonid. --Numbriga kärumees 31. august 2011, kell 12:22 (EEST)[vasta]

1. jalaväerügement. Jalaväerügement kirjutatakse väikese tähega nagu Esimene maailmasõda, 200. jalaväerügement jne.--Wabariigi parm. (arutelu) 30. september 2012, kell 18:05 (EEST)[vasta]

kas praegune 1. jalaväebrigaad peab ennast kuidagi selle rygemendi järglaseks? -- Ohpuu 27. detsember 2011, kell 10:37 (EET)[vasta]

[1].--Kyng 27. detsember 2011, kell 11:17 (EET)[vasta]
mul on 1. Eesti jalaväepolgu ja 1. jalaväerügemendi samasuse/erisuse tuvastamisega raskusi, kuna ma ei tunne toonast ajalugu piisavalt hästi. praegune brigaad igatahes peab ennast polgu järeltulijaks. seega: kas 1. jalaväerügement oli 1. Eesti jalaväepolgu järeltulija, nagu nimest loogiliselt järeldada võiks? (yldjuhul: polk = rygement.) see tuleks igaks juhuks yldarusaadavalt lahti kirjutada kunagi, kui keegi jõuab ja oskab. -- Ohpuu 27. detsember 2011, kell 11:45 (EET)[vasta]
siiski, siinse artikli teist lõiku (Tallinna merekindluse staabis registreerusid 16 eesti ohvitseri ja 13 sõdurit) ja Kyngi viidatud brigaadi ajalugu (asuti Tallinnas komplekteerima eesti rahvusest sõjaväelastega keiser Peeter Suure merekindluse 2. kindlusepolku. 1917.aasta mais nimetati 2. merekindlusepolk ümber 1. Eesti jalaväepolguks) võrreldes võiks järeldada, et on tegu polgu ja rygemendi järgnevusega. aga ikka on segane. siinses artiklis ja brigaadi ajaloos antud asutamiskuupäevad ei klapi — aga ka sellele võib leiduda seletus. -- Ohpuu 27. detsember 2011, kell 11:50 (EET)[vasta]