Anna-Leena Siikala

Allikas: Vikipeedia

Arja Anna-Leena Siikala (varem Kuusi, sünninimi Aarnisalo; 1. jaanuar 1943 Helsingi28. veebruar 2016 Espoo) oli soome folklorist.

Ta oli Helsingi Ülikooli emeriitprofessor. Tema uurimistöö keskmes olid rahvauskumused, mütoloogia ja šamanism, samuti suuline pärimus. Ta on uurinud nii Euroopa kui ka Siberi soome-ugri rahvaid, aga ka Polüneesia rahvaid.

2008. aastal promoveeriti ta ka Tartu Ülikooli audoktoriks[1]. 2009. aastal valiti ta Soome Teaduste Akadeemia akadeemikuks.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Johdatusta suomen kielen fraseologiaan". Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1971.
  • "The Rite Technique of the Siberian Shaman". Helsingi: Academia Scientiarum Fennica, 1978 (2. trükk 1989).
  • "Botare, en bok om etnomedicin i Norden". Stockholm: LTs förlag, 1980 (koos Bente Gullveig Alveri, Bengt af Klintbergi ja Birgitte Rørbyega; soomekeelne tõlge: "Parantamisen taitajat", Helsingi: Kirjayhtymä, 1982).
  • "Tarina ja tulkinta. Tutkimus kansankertojista". Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1984.
  • "Interpreting Oral Narrative". Helsingi: Academia Scientiarum Fennica, 1990.
  • "Suomalainen šamanismi. Mielikuvien historiaa". Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1992 (2. trükk 1994).
  • "Studies on Shamanism". Budapest: Akadémiai Kiadó and The Finnish Anthropological Society, 1992 (koos Mihály Hoppáliga; 2. väljaanne Budapest 1998).
  • "Neule tarinana eli kettu viidakossa. Analyysi Anna Maria Viljasen neuleitten symbolisesta merkityksestä". Helsingi: Yliopistopaino, 1995 (koos I. Sava ja P. Niemeläineniga).
  • "Mythic Images and Shamanism. A Perspective into Kalevala Poetry". Helsingi: Academia Scientiarum Fennica, 2002.
  • "Return to Culture. Tradition and Society in the Southern Cook Islands". Helsingi: Academia Scientiarum Fennica, 2005 (koos Jukka Siikalaga).
  • "Itämerensuomalaisten mytologia". Helsingi: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 2012.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Tartu Ülikooli audoktorid". Tartu Ülikool. Vaadatud 13. detsembril 2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]