Anker Jørgensen

Allikas: Vikipeedia
Anker Jørgensen (1998)

Anker Jørgensen (sündinud 13. juuli 1922) on Taani poliitik, endine Taani peaminister ja välisminister.

Jørgensen sündis Kopenhaagenis jõukas peres Johannes Albert ja Maria Jørgenseni pojana. 1948 abiellus ta Ingrid Kvist Pederseniga (1922–1997). Abielust sündis 4 last.

Jørgenseni poliitikukarjäär algas varakult. 1950 sai ta ametiühingu liikmeks. 1968–72 juhtis ta Taani Tööliste Liitu. 1964 valiti ta Sotsiaaldemokraatide esindajana Folketingi saadikuks ja sinna valiti ta palju kordi tagasi.

5. oktoobril 1972 sai Jørgensen sotsiaaldemokraatide juhiks ja ühtlasi Taani peaministriks, kui varem neid ameteid pidanud tema erakonnakaaslane Jens Otto Krag otsustas poliitikast loobuda oma elu tipphetke saabumise järel, milleks oli Taani vastuvõtmine Euroopa Majandusühendusse. Peaministriks oli Jørgensen 14 kuud, mil parlamendivalimiste järel sai 19. detsembril 1973 selleks Venstre juht Poul Hartling, kelle erakonnal oli 175-kohalises Folketingis kõigest 22 kohta ja kes moodustas Taani ajaloo kõige väiksema kandepinnaga vähemusvalitsuse, sest teisi erakondi valitsuses polnudki. Pärast aastat opositsioonis sai Jørgensen 13. veebruaril 1975 taas peaministriks, moodustades oma vähemusvalitsuse. 1978 kaasas ta valitsusse Venstre, moodustades suure koalitsiooni majandusprobleemide lahendamiseks. Koalitsioon kestis 23. oktoobrini 1979, mil Venstre sellest lahkus. Jørgensen astus peaministrikohalt tagasi 10. septembril 1982 ja tema järglaseks sai Konservatiivse Rahvapartei juht Poul Schlüter, kuid Jørgensen jäi erakonna juhiks kuni 1987, mil ta astus selleltki kohalt tagasi ja tema järglaseks erakonnajuhi kohal sai Svend Auken.

Jørgensen oli tugev liider. Ta tugevdas Taani sotsiaalsüsteemi ja ühiskondlikku heaolu, kuid tema poliitika suurendas riigieelarve puudujääki tunduvalt ja see tõi kaasa suured välisvõlad.

1986. ja 1991. aastal oli ta Põhjamaade Nõukogu president.

1990 valiti Jørgensen aasta taanlaseks.

Ta on kirjutanud mitu autobiograafiat.