Andreas Paulus

Allikas: Vikipeedia

Andreas Paulus (sündinud 30. augustil 1968 Frankfurdis) on saksa õigusteadlane ja avaliku ning rahvusvahelise õiguse õppetooli juhataja Georg-Augusti ülikoolis Göttingenis. Alates 2010. aasta märtsist Saksa Põhiseadusliku Kohtu (saksa keeles Bundesverfassungsgericht) Esimese Senati liige.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andreas Paulus kasvas üles Eppstein-Vockenhausenis, kuhu perekond kolis 1970. aastate keskel. Eppsteinis omandas ta põhihariduse ning samuti lõpetas Bischof-Neumanni nimelise gümnaasiumi Königsteinis.

Teadustöö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andreas Paulus on õppinud õigusteadust Göttingeni, Genfi, Müncheni ning Harvardi ülikoolides. 1994. aastal omandas ta oma esimese kraadi ning 1996. aastal teise.

Aastal 2000 kaitses ta Müncheni ülikoolis oma doktoritööd teemal „Rahvusvahelise õiguse kogukond“ ("Die internationale Gemeinschaft im Völkerrecht"). 2003. aastal omistati talle postdoktoriaalseks teadustööks Bayerischer Habilitationsförderpreis. Õppeaastal 2003/2004 töötas ta külalisprofessorina Michigani Õigusülikoolis ning juulis 2005 Duke-Genfi Rahvusvahelise Õiguse Instituudis. Alates 2006. aasta juulist töötas ta avaliku, rahvusvahelise, Euroopa, põhiseadusliku õiguse ning õigusfilosoofia lektorina Bruno Simma ja Georg Nolte õppetoolis, Ludwig-Maximilians ülikoolis Münchenis.

25. veebruaril 2010 sai teatavaks, et Andreas Paulus esitatakse FDP poolt Põhiseadusliku Kohtu kohtuniku kandidaadiks. Parlamendi valimiskomisjon valis ta sellesse ametisse 5. märtsil 2010. Ta kuulub Kohtu Esimesse Senatisse.

Tegevus advokaadina[muuda | redigeeri lähteteksti]

Paulus oli Saksamaa Liitvabariigi nõunik LaGrandi juhtumis Saksamaa ja USA vahel. Samuti tegutses ta Saksamaa esindajate nõunikuna Liechtensteini ning Saksamaa vahelises Certain Property-Fall juhtumis Haagi Rahvusvahelises Kohtus.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]