Andrea Mantegna

Allikas: Vikipeedia
Leinav Maarja. Verona San Zeno kiriku altarimaali detail (1459)

Andrea Mantegna (143113. september 1506) oli itaalia vararenessanssi maalikunstnik ja graafik.

Elulugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mantegna õppis Padovas; käis läbi Padova ülikooli teadlastega, mis on arvatavasti mõjutanud tema huvi maalikunsti matemaatilis-perspektiivsete probleemide vastu.

Alates 1460 oli Mantegna Mantovas Ludovico II Gonzaga õukonnakunstnik. Mantova hertsogipalees Castello di Cortes lõi ta oma kuulsad freskod.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Montegna maalis monumentaalseid antiikmütoloogia- ja piibliteemalisi seina- ja tahvelmaale. Teda iseloomustas oskuslik rakursi- ja ruumikäsitlus ning plastiline vorm. Ta andis diferentseeritult edasi antiikaja arhitektuuri ja ornamentikat ning rakendas realismi, mis tollal oli uudne[1]. Nagu teisedki oma aja kunstnikud, katsetas Mantegnagi perspektiiviga, näiteks viis silmapiiri madalale, et suurendada monumentaalsust. Tema maastikud seevastu tunduvad olevat nagu kivist ja metallist tehtud ning inimesdki näivad skulptuuridena.

Inimese käitumises ja meelelaadis rõhutas Mantegna kangelaslikkust. Ta kujutas nii kristlikke kangelasi Püha Sebastiani ja Püha Jüri kui antiikaja heeroseid Scipiot ja Caesarit. Caesari võitu on ta kujutanud 9 pildil. Usutavasti samastas ta maalitud kangelasi oma kaasaegsetega, näiteks Gonzaga ja Mezzarotaga. See tõrjus maali loomise ajendi tagaplaanile ja püstitas selle asemel maali loomise tõelise eesmärgina inimkuju.[1]

Mantegnal on oluline roll vaselõike väljaarendamises. Tema töökoda oli 15. sajandi lõpul Veneetsia juhtiv trükikoda.

Mantegna stiil mõjutas Põhja-Itaalia maalikunsti kuni 1490. aastateni, mil suuremat tähtsust hakkas omandama Giovanni Bellini eeskuju.

Mantegna on maalinud bakhanaali[1], Fortunat[2], muusasid[3] ja Parnassost[1].

Teosed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Antiigileksikon, 1. kd., lk. 336
  2. Antiigileksikon, 1. kd., lk. 158
  3. Antiigileksikon, 2. kd., lk. 17

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]