Ampass

Ampass
Pindala	7,9 km² (2018)
Elanikke	1827 (1.01.2018)
Koordinaadid	47° 16′ N, 11° 28′ E
	Valla asend Innsbrucki ringkonnas

Ampass on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Innsbrucki ringkonnas. Vald asub 651 m kõrgusel merepinnast.

Valla pindala on 7,9 km². 1. jaanuaril 2016 elas vallas 1810 inimest.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Ampass paikneb terrassil Inntali lõunaküljel, vanal soolateel Hall in Tirolist Matrei am Brennerisse, praegu kohalik tee (Landesstraße) L 38 (Ellbögener Straße). Ampassi ühendab otse Innsbruckiga, mis on 8 km kaugusel, maantee L 283 (Ampasser Straße). Küla servas asub Taxerhofsee, mida ümbritsevad roog ja märgala, mis sobib elupaigaks haigrutele ja västrikutele.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Ampass on tõenäoliselt asustatud 15. sajandist eKr, mäelt leitud urnmatus on sellest ajast. Suurem arv leide, nagu nooleotsad, pronksprossid ja helmed, pärinevad Hallstatti kultuurist või La Tène kultuurist. Roomlased ehitasid sõjatee, mis ühendas Hall in Tiroli Matrei am Brenneriga läbi Iglsi, Sistransi, Lansi ja Ampassi. Ainus säilinud tõend Rooma ajast on graniidist 1,9 m kõrge verstapost, mis on ikka veel oma algsel kohal; see võeti 1254. aastal aluseks Wilteni ja Ampassi kihelkonna vahelise piiri määramisel. Ampass kannatas 7. sajandil, nagu kogu Tiroolgi, bajuvaaride sissetungi all, millest on säilinud skeletijäljed. 1056. aastal ehitas keiser Heinrich IV, kes sai keisriks kuueaastasena pärast oma isa Heinrich III surma, kabeli, mille avas Brixeni piiskop Altwin ja mis hiljem ülendati "kuninglikuks kabeliks".

1145. aastal on Ampassi dokumentides esmamainitud kui Ambanes, nimi tähendas keldi keeles 'kahe jõe vahel', oli sel ajal Sonnenburgi kohtu jurisdiktsiooni all. 1313. aastal ülendati see vallaks koos oma fiskaalautonoomiaga ja sel aastal oli maksumaksjate loendis 22 perekonda. Kaubanduse intensiivistumisega lõuna suunas renoveeriti ja laiendati 1552. aastal iidne Rooma tee. 1634. aastal tabas küla katk, mis vähendas suuresti elanikkonda. Katku mälestuseks püstitati tee äärde Sonnenbüheli mäele pühendusega steel, tuntud kui Viertelsäule; sellest sai Ampassi embleem ja see on kõige kuulsam gooti steel Tiroolis.

Tirooli mässu ajal oli vallas mitu kokkupõrget, mässajaid juhtisid Josef Speckbacher, krahv Victor Dankl ja Ampassist pärit Kaspar Sautner. Pärast võitu baierlaste ja prantslaste üle läks Ampass Hall in Tiroli ringkonnakohtu alluvusse. 1840. aastast kuni 1900. aastate alguseni Innsbrucki tööstusliku laienemise tõttu rahvastik vähenes, kuna rahvas eelistas kolida linna, mis pakkus paremaid töövõimalusi. "Viertelsäule" sai teadmata ründajate poolt 1876. aastal kannatada, taastati ja pandi tagasi oma kohale; seda restaureeriti 1906. aastal ja 1997. aastal Johannes Stephan Schlögli poolt. Viimastel aastatel kasvas Ampass suuremaks põllumajanduses ja eluasemekogukondades.

Vaatamisväärsused[muuda | muuda lähteteksti]

Ristija Johannese kihelkonnakirik[muuda | muuda lähteteksti]

1056. aastal lasi keiser Heinrich IV ehitada kabeli, mille pühitses sisse Brixeni piiskop Altwin. 1426. aastal ehitati uus gooti stiilis Ristija Johannesele pühitsetud kirik, mis 1546. aastal hävines sõjapurustustes ja 1567. aastal põles. 1574. aastal ehitis taastati ja avati teenistuseks, kuid 1698. aasta maavärin hävitas selle. Kirik ehitati uuesti üles 1744. aastal ja taastati barokkstiilis.

Püha Vituse kirik[muuda | muuda lähteteksti]

Pühale Vitusele pühitsetud kiriku ehitasid 1429. aastal soolavedajad. 1521. aastal ehitati kirik ümber vanadele vundamentidele ja altari taga on veel näha jälgi soolavedajate kirjetest. Pärast kiriku restaureerimist leiti freskosid Karl V, Aragoni, Sitsiilia, Ungari ja Böömimaa sümboolikaga.