Aluseta lause
Allikas: Vikipeedia
Aluseta lause on lause, mis ei sisalda alust.
Eesti keel [muuda]
- Alust ei leidu, kui öeldis on umbisikulises tegumoes, näiteks Päev otsa tehti heina.
- Alust ei leidu mõnes väljajättelises ehk elliptilises lauses, kus see on juurdemõeldav, näiteks: Mida Jaan teeb? – (Jaan) istub kodus.
- Alus võib puududa, kui öeldis on käskivas kõneviisis, näiteks Pontu, tule siia!
- Alust ei saa kasutada, kui öeldisverbi on käskiva kõneviisi mitmuse 1. pöördes, näiteks Õppigem!
- Eesti keeles on tegusõnu, mis ei vajagi enda kõrvale alust, näiteks: Läheb vihmale. Sajab.
Aluseta laused on kas lünk- või vaeglaused.
- Lünklauses ei ole aluse puudumine tingitud sisulistest asjaoludest ning vajab seetõttu kompenseerimist. Aluse puudumise võivad kompenseerida näiteks 1. ja 2. pöörde tunnus: Ø tahan sind näha.
- Aluseta vaeglausetes puudub alus aga sisulistel põhjustel- subjektisiku sisulise ebamäärasuse tõttu. Selliseid lauseid võib nimetada ka vaegisikulisteks lauseteks. Vaegisikulised laused on:
- Üldisikulised – Oma tööd peab armastama.
- Umbisikulised – Talle anti aukiri.
- Isikuta – Eile müristas.
