Aleksander Perk

Allikas: Vikipeedia

Aleksander Perk (27. juunil 1921 Petrogradi kubermang– 1996[1]) oli Eesti taimefüsioloog.[2]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Õppis Leningradi Riiklikus Ülikoolis, lõpetas 1947. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Aastatel 1941–1945 võitles Nõukogude armee koosseisus II maailmasõjas.

Aastatel 1948–1950 Leningradi Riikliku Ülikooli aspirant, bioloogiakandidaat (1953, LRÜ), väitekiri "Роль воды в периоде покоя у растений". Oli 1951 Tartu Riikliku Ülikoolu taimefüsioloogia kateedri vanemõpetaja, 1952–1965 taimefüsioloogia ja (1963.aastast ümber nimetatud) taimefüsioloogia ja -biokeemia kateedri juhataja, 1962 dotsent, 1965–1968 Eesti NSV TA Eksperimentaalbioloogia Instituudi (EBI) vanemteaduri kohusetäitja, aastast 1969 NSVL TA Siberi Osakonna Bioloogia Instituudi Jakuutia filiaali taimebiokeemia labori juhataja. Luges Tartu Riiklikus Ülikoolis taimefüsioloogiat, erikursusi taimede mineraalsest toitumisest, fotosünteesist, külmakindlusest ning kasvust ja arengust.[2]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimusi mitmeaastaste puittaimede puhkeperioodist ja veerežiimist seoses külmakindlusega. Tegeles Tartu Ülikoolis ka taimefüsioloogia ajalooga. Võttis Eesti delegaadina (ja ainsa eestlasena) osa 1917. aasta juulis Birskis toimunud maride esimesest ülevenemaalisest kongressist. Üle 40 teaduspublikatsiooni, aimeartikleid.[2]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Исследования по физиологии растений, проводимые на кафедре физиологии растений ТГУ. // Уч. зап. ТГУ 82 (1960)
  • О причинах вступления почек древесных пород в состояние покоя. // Уч. зап. ТГУ 82 (1960)
  • Veevahetuse intensiivsus viljapuu võrsetel. // SP (1961) 2
  • Viljapuude bioloogiast seoses nende viljakuse ja külmakindlusega. // SP (1962) 6
  • История развития физиологии растений в Тартуском университете. (К 100-летию основания кафедры физиологии растений в ТГУ) (kaasautor H. Moorits). // Уч. зап. ТГУ 151 (1964).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. https://www.geni.com/people/Aleksandr-Perk/6000000036681986962
  2. 2,0 2,1 2,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.