Advokatuuri nõukogu
Advokatuuri nõukogu oli aastatel 1938–1941 Eesti Advokatuuri kui omavalitsusliku kutseorganisatsiooni juhtorgan.
Vene kohtute asutamise seaduse advokatuuri puudutavad sätted asendas 1938. aastal jõustunud advokatuuri seadus (AdvS). Uue seaduse rakendamisel moodustati Vannutatud Advokaatide Nõukogu asemele Advokatuuri nõukogu. Nõukogu koosnes advokatuuri üldkoosoleku poolt salajasel hääletamisel valitud 15 liikmest (AdvS § 41 p 1, § 43 ja § 45). Nõukogu liikmeks võidi valida vähemalt 5 aastat vandeadvokaadina tegutsenud isikuid (AdvS § 42).
Nõukogu valis oma liikmete hulgast nõukogu esimehe, abiesimehe, laekahoidja ja sekretäri (AdvS § 47), kes moodustasid nõukogu juhatuse (AdvS § 54 lg 1). Nõukogu juhatus korraldas advokatuuri igapäevast tegevust, pidas advokatuuri liikmete nimekirja ja määras õigusabi korras advokaate esindajateks ja asjaajajateks (AdvS § 54 lg 2).
Nõukogu otsustas advokatuuri liikmete vastuvõtmise ja advokatuurist väljaarvamise (AdvS § 14 ja § 48), määras kutse-eetika lähemad alused ja valvas kutsereeglitest ja -eetikast kinnipidamise üle (AdvS § 48 p 2), korraldas vandeadvokaadi abide kutseharidust ja nende juhendamist (AdvS § 48 p 3), lahendas juhatuse otsuste peale esitatud kaebusi (AdvS § 56) ja vabastas vandeadvokaate õigusabi korras määramisest (AdvS § 48 p 5 ja § 22). Nõukogu valis oma liikmete hulgast viis liiget advokatuuri distsiplinaarkohtusse (AdvS § 60) ja kaks liiget eksamikomisjoni (AdvS § 96 p 1).
Nõukogu otsuste peale võis edasi kaevata Kohtukoja presiidiumile (AdvS § 53). Nõukogu asjaajamist kontrollis üldkoosoleku poolt valitud 3-liikmeline revisjonikomisjon (AdvS § 59).
Nõukogu asus Tallinnas Kohtukoja juures (praeguse Pärnu mnt 7 majas) (AdvS § 3).
11. juunil 1938 valis üldkoosolek nõukogu esimese koosseisu liikmeteks Elmar Andersoni, Kaarel Baarsi, Erich Eegi, Rein Eliaseri, Karl Grau, Viktor Johansoni, Tõnis Kalbuse, Nikolai Kruuse, Alfred Maureri, August Peedi, Mihkel Punga, Theodor Rõugu, Arnold Susi, Jaan Teemanti ja Otto Tiefi.[1] Sama koosseis jätkas 1939. üldkoosoleku järel.[2]
14. juunil 1938 valis advokatuuri nõukogu esimeheks Alfred Maureri, abiesimeheks August Peedi, laekahoidjaks Rein Eliaseri ja sekretäriks Erich Eegi.[3] Sama koosseis jätkas 1939. aastal. Riigikohtunikuks nimetatud Rein Eliaseri asemel valiti mais 1939 laekahoidjaks Viktor Johanson.[2]
Advokatuuri nõukogu tegutses advokatuuri likvideerimiseni 1941. aasta veebruaris.
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- Advokatuuri seadus (1938).