Abhidhammapiṭaka

Allikas: Vikipeedia

"Abhidhammapiṭaka" (paali keeles 'abhidharma korv') on budismi paali kaanoni ("Tipiṭaka") kolmas ja viimane osa (piṭaka, "korv"). See sisaldab abhidharma õpetust.

Teadlaste arvates on see korv tekkinud hiljem kui kaks esimest korvi[1].

"Abhidhammapiṭaka" raamatute aluseks olid maatrikad[2], seadmuste loetelud, mis nüüd moodustavad sisukorra. Raamatu põhisisu moodustavad uurimused seadmustest, nende definitsioonid ja tõestused koos katkenditega suutratest[3] Nii on kujunenud nende suutrate õpetuste hoolikas ja üksikasjalik süstematiseering. Materjali esitatakse põhiliselt küsimuste ja vastuste, loetelude ja lühikeste ülevaadete kujul[4] "Abhidhammapiṭaka's" on palju kordusi, parandusi ja liigitusi.

Buddhaghosa järgi on "Abhidhammapiṭaka's" järgmine järjekord[5]:

  1. "Dhammasaṅgaṇi" ('seadmustegrupid')
  2. "Vibhaṅga" ('lahtiseadmised')
  3. "Dhātukathā" ('vestlus ürgollustest')
  4. "Puggalaññatti" ('isiksusetüpoloogia')
  5. "Kathāvatthu" ('vaidlusobjektid')
  6. "Yamaka" ('paarid')
  7. "Paṭṭhāna" ('suhted')

Buddhaghosa järgi määras selle järjekorra kindlaks Śāriputra, kes pani paika ka "Paṭṭhāna" numeratsiooni[6].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. K. R. Norman. Pali Literature, Wiesbaden: Otto Harrassowitz 1983, lk 96.
  2. M. Winternitz. History of Indian Literature, kd II, osa I. Buddhist Literature, Delhi 1987, lk 157.
  3. K. R. Norman. Pali Literature, Wiesbaden: Otto Harrassowitz 1983, lk 97.
  4. E. Lamotte History of Indian Buddhism, Louvain-la-Neuve 1988, lk 179.
  5. E. Lamotte History of Indian Buddhism, Louvain-la-Neuve 1988, lk 181.
  6. K. R. Norman. Pali Literature, Wiesbaden: Otto Harrassowitz 1983, lk 98.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]