2B1 Oka

Allikas: Vikipeedia

2B1 Oka

Liikurmiinipilduja 2B1 Oka Peterburi Suurtükiväe Keskmuuseumis miiniga

2B1 Oka tehnilised andmed
Pikkus  m
Laius   m
Kõrgus   m
Kaal 55,3  t
Kiirus maastikul ? km/h
maanteel 30 km/h
Käiguvaru maanteel km
Suurtükk 420 mm, 1 tuumamiin
Kuulipildujad
Soomus mm
Mootor
Mootori võimsus 770 hj
Meeskond 7 inimest

2B1 Oka (vene 2Б1 Ока) on Nõukogude Liidus välja töötatud 420 mm liikurmiinipilduja tuumalaengute tulistamiseks.[1]

Oka peakonstruktor oli Boriss Šavõrin.[viide?]

Oka toru oli 20 m pikk. Üks miin kaalus kas 650 või 750 kg (võimalik, et oli kahte sorti laskemoona). Laskekaugus oli väidetavalt 650 kg miinil 25 km ja 750 kg miinil 45 km. Miinidel oli raketimootor. Oka veermik põhines rasketankil T-10[1] ja oli varustatud 770 hj mootoriga.[2] Iga 5 minuti tagant oli võimalik sooritada üks lask.

Selliseid liikurmiinipildujaid valmistati Leningradis Kirovi tehases 1957. aastal kokku 4 tükki. Samal aastal osalesid Okad koos 406 mm liikurkahuritega 2A3 Moskvas Oktoobriparaadil.[1]

Katsetuste käigus selgus, et liikurmiinipilduja veermik kipub tohutu tagasilöögi tõttu lagunema.[1] Tagasilöök kahjustas ajami ketirattaid, kiskus käigukasti kinnitustelt maha ja nii edasi. Katsetused lõpetati 1960. aastal ja varsti võeti Okad üldse relvastusest maha, kuna vahepeal olid kasutusele võetud taktikalised tuumaraketid[1], näiteks 2K6 Luna. Need olid märksa odavamad[viide?], kergemad ja mobiilsemad.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Õun, lk 35
  2. Õun, lk 37

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]