2023. aasta Hesseni parlamendivalimised

Allikas: Vikipeedia

2023. aasta Hesseni parlamendivalimised peeti 8. oktoobril Saksamaa liidumaa Hesseni Maapäeva (Hessischer Landtag) 21. koosseisu valimiseks, samal päeval toimusid Maapäeva valimised ka naaberliidumaal Baieris. Valimiste eel oli võimul CDU-roheliste valitsus Boris Rheini (CDU) juhtimisel.

Hesseni põhiseaduse artikkel 79 kohaselt valitakse Maapäev viieks aastaks, valimised peavad toimuma pühapäeval või riigipühal enne valimisperioodi lõppu. Kuna senine Maapäev astus ametisse 18. jaanuaril 2019, oli hiliseim lubatud päev valimiste korraldamiseks 14. jaanuar 2024. 17. jaanuaril 2023 kinnitas Rheini kabinet valimispäevaks 8. oktoobri 2023, järgides traditsiooni, mille kohaselt valimised toimuvad kolm kuud enne valimisperioodi lõppu.[1][2]

Valimised toimuvad segasüsteemi alusel, igal valijal on kaks häält: esimene hääl läheb kohaliku valimisringkonna lemmiknimekirja kandidaadile, teine hääl läheb valija lemmiknimekirjale liidumaal. Nimekirjahäälte alusel jagatakse proportsionaalsed mandaadid (Hare-Niemeyeri valemiga). Maapäeva minimaalne kohtade arv on 110, lihthäälteenamusega valitakse 55 kohta. Valimiskünniseks on 5%.

Valimisvõimelisi kodanikke Hessenis oli 4 332 235, valimas käis 2 858 313 ehk 65.98%.

Partei[3] Valimisnimekirja hääled % Võrreldes eelmisega Kohad Ühemandaadilised hääled % Kohad Võrreldes eelmisega Kokku kohti Võrreldes eelmisega
Kristlik-Demokraatlik Liit CDU 972 876 34,58 +7.62% 0 997 870 35.55 52 +12 52 +12
Alternatiiv Saksamaale AfD 518 763 18,44 +5.30% 28 490 894 17.49 0 0 28 +9
Saksamaa Sotsiaaldemokraatlik Partei SPD 424 587 15,09 -4.71% 23 512 349 18.25 0 -10 23 -6
Rohelised GRÜNE 416 035 14,79 -5.01% 19 397 680 14.17 3 -2 22 -7
Vaba Demokraatlik Partei FDP 141 644 5,03 -2.46% 8 137 318 4.89 0 0 8 -3
Vabad Valijad FW 98 283 3,49 +0.52% 0 131 108 4.67 0 0 0 0
Vasakpartei LINKE 86 842 3,09 -3.20% 0 90 520 3.23 0 0 0 -9
Muud 154 283 5,49 +1.94% 0 48 942 1.74 0 0 0 0
Kokku 2 813 313 100 78 2 806 681 100 55 133 -4
Kehtetuid sedeleid 45 000 1,57 51 632 1,81

Sarnaselt samal päeval toimunud Baieri Maapäeva valimistega võidutsesid ka Hesses parempoolsed parteid. Kaotused said osaks kolmele Olaf Scholzi föderaalvalitsuse parteile: SPD 15,09% oli partei nõrgim tulemus liidumaa ajaloos, partei ei võitnud ühtegi ühemandaadilist kohta isegi senises kantsis liidumaa põhjaosas. Kaotus oli eriti valus, kuna partei esinumber Nancy Faeser oli föderaalne siseminister ja ta ei võitnud isegi oma kohalikus valimisringkonnas (Main-Taunus I, Frankfurdist loodes), tulles seal kolmandaks. Ka rohelised kaotasid 5 protsendi võrra, FDP ületas napilt vähem kui 1000 häälega valimiskünnise. Vasakpartei langes peale 15 aastat Maapäevast välja, parempopulistlik AfD tõusis CDU järel teiseks.[4]

Kuigi ametisoleval CDU-roheliste koalitsioonil olnuks endiselt 8-kohaline enamus, teatas Hesse peaminister Boris Rhein, et otsustas pidada koalitsioonikõnelusi nii senise koalitsioonipartneri Rohelistega kui ka SPD ja FDP-ga. 10. novembril teatas ta, et otsustas koalitsiooni rohelistega lõpetada ja moodustada suure koalitsiooni SPD-ga.[5] Uus valitsus astus ametisse 18. jaanuaril 2024.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Landtagswahl findet am 8. Oktober 2023 statt". hessen.de (saksa). Vaadatud 5. aprillil 2023.
  2. Hetrodt, Ewald. "Hessens nächste Landtagswahl findet am 8. Oktober 2023 statt". FAZ.NET (saksa). ISSN 0174-4909. Vaadatud 5. aprillil 2023.
  3. "Hessen Wahlergebnis". wahlen.hessen-ltw23.23degrees.eu. Vaadatud 30. oktoobril 2023.
  4. "Saksamaa piirkondlikel valimistel võidutsesid konservatiivid". ERR. 9. oktoober 2023.
  5. "Hessen: Wahlsieger Rhein und CDU planen Koalitionsgespräche mit SPD". Der Spiegel (saksa). 10. november 2023. ISSN 2195-1349. Vaadatud 18. novembril 2023.