Ülle Tarkiainen
Ülle Tarkiainen (sündinud Liitoja; 17. septembril 1957 Türil) on eesti ajaloolane.
Ta on lõpetanud 1975. aastal Türi Keskkooli ja 1981. aastal Tartu Riikliku Ülikooli (õppis ajaloo osakonnas). Aastatel 1981–1984 oli ta Tartu Riikliku Ülikooli aspirant ja 1987. aastal kaitses samas ajalookandidaadi väitekirja. Aastatel 1994–1999 oli ta Tartu Ülikoolis ajaloodoktorant ja 2000. aastal sai filosoofiadoktori kraadi.[1][2]
Aastatel 1984–1991 oli ta TRÜ ajaloo ja semiootika labori nooremteadur ning 1991–1994 samas vanemteadur.
Aastatel 2000–2005 töötas ta Soome Rahvusarhiivis teadurina ning 2001–2005 ka Eesti Põllumajandusülikoolis maastikuarhitektuuri dotsendina.
2005. aastast töötas ta Tartu Ülikooli üldajaloo vanemteadurina, 2017. aastast on ta Rahvusarhiivi teadur.[1]
Alates 2003. aastast on Tarkiainen Akadeemilise Ajalooseltsi liige, 2007. aastast Eesti Arhivaaride Ühingu liige ja Tartu Ülikooli ajaloo osakonna nõukogu liige.
2006. aastast kuulub ajakirja Forschungen zur baltischen Geschicte toimetuskolleegiumi.[1]
Tarkiainen tegeleb peamiselt agraar- ja kultuuriajaloo uurimisega.[2]
2013 avaldas ta koos abikaasaga raamatu "Provinsen bortom havet: Estlands svenska historia 1561–1710", mis käsitles Rootsi aega Eestis ja Põhja-Lätis vaadatuna Rootsi poolt. Ootamatult sai raamat Rootsis menukiks ja tõlgiti järgmisel aastal eesti keelde pealkirjaga "Meretagune maa: Rootsi aeg Eestis 1561–1710".
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema abikaasa on soome ajaloolane Kari Tarkiainen.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Ülle Tarkiainen Eesti Teadusinfosüsteemis
(vaadatud 21. mail 2014)
- ↑ 2,0 2,1 Elulugu TÜ lehel (vaadatud 21. mail 2014)
