Ülikõrgsagedusala

Allikas: Vikipeedia

Ülikõrgsagedusala ehk VHF-sagedusala(inglise Very high frequency) on raadiosageduste sagedusala vahemikus 30 MHz kuni 300 MHz.

Ülikõrgsagedusala on tuntud ka kui meeterlaineala, sest lainepikkuste vahemik on 1 meetrist 10 meetrini. Ülikõrgsagedusalast suuremate sagedustega raadiolained jäävad ultrakõrgsagedusalasse (UHF) ja madalamad kõrgsagedusalasse (vt. lühilainealasse).

Kasutus televisioonis[muuda | redigeeri lähteteksti]

VHF sagedusalas paiknesid analoog televisioonikanalid 1–12. Kanalite sagedused on piirkonniti erinevad. VHF sagedusala (meeterlaineala) jaguneb kolmeks osaks. Kolmandat osa (VHF-Band III) kasutatakse digitaaltelevisiooni edastamiseks (vt. DVB-T, DVB-C). Sagedusala ülemist osa 230–300 MHz kasutatakse kaabeltelevisioonis (kanalid S11–S20).

Kasutus raadioringhäälingus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raadioringhäälingus kasutatavaid ülikõrgsagedusalade kohta on kasutusel nimetus ultralühilaine (saksa k. Ultrakurzwelle, UKW, vene k. Ультракоро́ткие во́лны, УКВ, soome k. ultra lyht aalto, ULA). Inglise keelses keeleruumis on kasutusel eksitav lühend FM (sõnadest Frequency Modulation ehk sagedusmodulatsioon), sest heli edastatakse ülikõrgsagedusalas valdavalt sagedusmodulatsiooniga. Digitaalraadio puhul on kasutusel teised modulatsiooniviisid.

Laineala Raadiosageduste vahemik Kasutus
OIRT ultralühilaineala 65,9–74 MHz Oli kasutusel raadiosaadete edastamiseks Nõukogude Liidus ja mitmetes teistes Ida-Euroopa maades.
Jaapani ultralühilaineala 76–90 MHz 4-meetri ala
CCIR ultralühilaineala (VHF ala II) 87,5–108 MHz Kasutab valdav osa Euroopa ja Eesti raadiojaamu (vt. Eesti raadiojaamade loend)

Sagedusmodulatsiooniga (FM) saadete ajalugu Eestis[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 1956, 1. mai - esimesed saated ultralühilainel Tallinnast
  • 1961, 21. juuli - esimene stereoheliga saade ultralühilainel
  • 1991 esimene 87,5-108 MHz laineala saatja Tallinna teletornis
  • 1992, 1. märts - Tallinnas tuli eetrisse esimene kommertsraadiojaam Kuku
  • 1998 Eesti Raadio lõpetas välislevi lühilainel ja kogu levi kesklainel. Eesti Raadio programmide vastuvõtt on võimalik kogu Eestis ultralühilainel, peamiselt 87,5-108 MHz alas, ja Internetis.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]