Ülikõrgsagedusala

Allikas: Vikipeedia

Ülikõrgsagedusala ehk VHF-sagedusala (ingl k Very High Frequency) on raadiosagedusala vahemikus 30 MHz kuni 300 MHz. Ülikõrgsagedusala on tuntud ka kui meeterlaineala, sest lainepikkuste vahemik on 1 meetrist 10 meetrini.

Ülikõrgsagedusalast kõrgema sagedusega on ultrakõrgsagedusala (UHF) ja madalama sagedusega kõrgsagedusala (vt lühilaine).

Kasutamine televisioonis[muuda | redigeeri lähteteksti]

VHF-sagedusala (meeterlaineala) jaguneb kolmeks ribaks. Analoogtelevisiooni kanalid 1.–12 paiknesid ribades I ja III. Sagedusala ülemist osa 230–300 MHz kasutatakse kaabeltelevisioonis (kanalid S11–S20). Digitaaltelevisiooni saateid edastatakse praegusajal UHF-sagedustel.

Kasutamine raadioringhäälingus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raadioringhäälingus on ülikõrgsagedusalade kohta kasutusel nimetus ultralühilaine (saksa k Ultrakurzwelle, UKW; vene k Ультракоро́ткие во́лны, УКВ; soome k. ultra lyht aalto, ULA). Inglise keeleruumis on samas tähenduses kasutusel lühend FM (sõnadest Frequency Modulation ehk sagedusmodulatsioon), sest heli edastatakse ülikõrgsagedusalas sagedusmoduleeritult.

Laineala Raadiosageduste vahemik Kasutus
OIRT ultralühilaineala 65,9–74 MHz Oli kasutusel raadiosaadete edastamiseks Nõukogude Liidus ja mitmetes teistes Ida-Euroopa maades.
Jaapani ultralühilaineala 76–90 MHz 4-meetri ala
ITU-R ultralühilaineala (VHF riba II) 87,5–108 MHz Kasutab valdav osa Euroopa ja sh Eesti raadiojaamu (vt. Eesti raadiojaamade loend)

Ajaloost[muuda | redigeeri lähteteksti]

Esimese sagedusmodulatsiooniga saatja-vastuvõtja ehitas 1933. a USA insener E. H. Armstrong (1890–1954). Esimesed FM-saated lasti eetrisse 1948. a Saksamaal ultralühilainel. 1950. aastatel võeti FM-raadio kasutusele kogu Euroopas ning alustati stereofooniliste saadete (stereosaadete) edastamist.

Sagedusmodulatsiooniga (FM) saadete ajalugu Eestis:

  • 1956, 1. mai – esimesed saated ultralühilainel Tallinnast
  • 1961, 21. juuli – esimene stereoheliga saade ultralühilainel
  • 1991 – Tallinna teletornis alustas tööd esimene saatja sagedusribas 87,5–108 MHz
  • 1992, 1. märts – Tallinnas tuli sagedusel 100,7 MHz eetrisse esimene kommertsraadiojaam Kuku

Seejärel kui Eesti Raadio lõpetas 1998. aastal välislevi lühilainel ja kogu levi kesklainel. on Eesti Raadio programmide vastuvõtt võimalik kogu Eestis ainult ultralühilainel (87,5–108 MHz) ja Internetis. [1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]