Ökoloogiline nišš

Allikas: Vikipeedia
Neil kahel (kollakal ja hallikal) samblikuliigil on mõneti erinevad ökonišid

Ökoloogiline nišš ehk ökonišš ehk nišš on ökoloogiline mõiste, mis iseloomustab liigi või populatsiooni suhtumuslikku positsiooni eripära ökosüsteemis.

Niši parameetrid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nišši kirjeldatakse kui liigiomast piirkonda graafikul, mille telgedeks on erinevate biootiliste ja abiootiliste keskkonnafaktorite muuteväärtused. Vastavalt konkurentsi välistamise reeglile (ehk Gause reeglile) ei saa kaks liiki hõivata täpselt sama niši samas keskkonnas pikka aega.

Mõistet "ökoloogiline nišš" kasutas esmakordselt loodusteadlane Joseph Grinnell oma 1917. aasta teadustöös "The niche relationships of the California Thrasher".

Nišikontseptsiooni populariseeris eriti tuliselt 1958. aastast G. Evelyn Hutchinson.

Ökoloogilisel nišil eristatakse fundamentaalset ja realiseerunud niši. Esimesel puhul on tegu kogu keskkonnatingimuste kompleksiga (bioloogilised ja füüsilised), milles organism on võimeline eksisteerima. Realiseerunud nišš tähendab aga eelmisest kitsamaid keskkonnatingimusi, kus organism on tugevalt kohastunud.

Erinevatel liikidel võivad erinevates kohtades olla sarnased nišid ja samad liigid võivad erinevates kohtades hõivata erinevaid nišše.

Mõnikord kui taimi ja loomi introdutseeritakse uutesse nišidesse, võivad nad hõivata uusi nišše või ka pärismaiste liikide nišše, tõrjudes viimaseid välja ja saada (kahjulikeks) võõrliikideks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]