Õhukese kihi kromatograafia

Allikas: Vikipeedia
Õhukese kihi kromatograafia; protsessi etapid ja tulemus, kus 1 - stardijoon; 2 - tugevamini adsorbeerunud ühend; 3 - nõrgalt adsorbeerunud ühend; 4 - eluendi lõppnivoo

Õhukese kihi kromatograafia ehk lihtsalt kihtkromatograafia on laboratoorne kromatografeerimise tehnika, kus keemiliste ühendite segu lahutatakse tasapinnalisele inertsest materjalist plaadile kantud adsorbendi kihis (0,2-2 mm silikageel või alumiiniumoksiid või tselluloos jm). See on üks planaarkromatograafia meetod.

Ained (proov ja standardühendite lahused) kantakse väikeste täpikestena plaadi alaserva lähedale stardijoonele. Seejärel asetatakse plaat püstiselt elueerimisnõusse, mille põhjas on eluent (lahusti või lahustite segu), ja nõu suletakse. Eluent tõuseb kapillaarjõudude mõjul piki plaati ülespoole ja sellega koos hakkavad ülespoole liikuma ka stardijoonele kantud ained, kusjuures komponendid, liikudes erinevate kiirustega, lahutuvad üksteisest laikudena. Plaat võetakse nõust välja, kui eluendi nivoo on jõudnud plaadi ülaserva lähedale. Plaat kuivatatakse ja vajadusel komponentide laigud ilmutatakse näiteks joodi aurudega, fosformolübdeenhappe lahusega jm.

Õhukese kihi kromatograafia on kiire lihtne ja odav meetod keemiliste protsesside jälgimiseks.

[redigeeri] Vaata ka

Personaalsed tööriistad
Nimeruumid

Variandid
Toimingud
Navigeerimiskast
Trüki või ekspordi
Tööriistad
Teistes keeltes