Ь
Ь ь | ||||||
Kirillitsa | ||||||
Tänapäevased tähed | ||||||
А | Ӓ | Ӑ | Ӕ | Б | В | Г |
Ѓ | Ӷ | Ғ | Ґ | Ҕ | Д | Ђ |
Е | Ё | Ӗ | Є | Ә | Ӛ | Ж |
Ӝ | Җ | З | Ҙ | Ӟ | З́ | Ӡ |
Ԅ | Ѕ | Ԇ | И | Ӥ | Ӣ | І |
Ї | Ӏ | Й | Ҋ | Ј | К | Ќ |
Қ | Ҟ | Ҝ | Ҡ | Ӄ | Л | Љ |
Ԉ | М | Ӎ | Н | Њ | Ҥ | Ң |
Ӈ | Ԋ | О | Ӧ | Ө | П | Р |
С | Ҫ | С́ | Ԍ | Т | Ԏ | Ћ |
У | Ў | Ӱ | Ӳ | Ӯ | Ү | Ұ |
Ф | Х | Ҳ | Ӿ | Һ | Ц | Ч |
Ӵ | Џ | Ш | Щ | Ъ | Ы | Ӹ |
Ь | Э | Ю | Я | |||
Arhailised tähed | ||||||
Ҁ | Ѹ | Ѡ | Ѿ | Ѻ | Ѣ | Ꙗ |
Ѥ | Ꙓ | Ѧ | Ѫ | Ѩ | Ѭ | Ѯ |
Ѱ | Ѳ | Ѵ | Ѷ |
Ь (ь) on kirillitsa täht, mille nimi vene keeles on мягкий знак (mjagki znak 'pehme märk'), pehmendusmärk. See ei märgi eraldi häälikut.
Vene tähestikus on ь 29. täht.
Kirillitsa ь pärineb glagoolitsa tähest jer. Nendega märgiti redutseeritud vokaali [ĭ].
Eesti keeles jäetakse ь vene, ukraina ja valgevene nimedes üldjuhul märkimata.
Pehme märk ь
§ 71. Tähte b ei kirjutata sõna ette eesliidete järel, et eristada kaashäälik järgijatest ja näiteks и, е, ю, я,: карьер, вьюн, бурьян, подьячий, семья, ружьё, ночью, рожью, воробьиный, курьёзный, лисье, лисью, лисьи, чья, чьё, чью, пью, шью(karjäär, taim, umbrohi, köster, perekond, relv, öö, rukis, paseriin, uudishimulik, rebane, rebane, rebane, kelle, kelle, kelle, kelle juua, õmmelda).
Märkus. ь -täht on kirjutatud mõnes võõrsõnas, näiteks: батальон, бульон, гильотина, карманьола, компаньон, миньон, павильон, почтальон, шампиньон(pataljon, puljong, giljotiin, taskud, kaaslane, minion, paviljon, postiljon, šampinjon).
§ 72. Täht ь kirjutatakse kaashääliku pehmuse märkimiseks, välja arvatud h, nd (vt § 75), sõna lõpus näiteks: пить, темь, конь ja sõna keskel tahke kaashääliku ees, näiteks: молотьба, просьба, нянька, меньше.( rehepeks, palve, lapsehoidja, vähem).
Teise pehme kaashääliku ees oleva kaashääliku pehmuse märkimiseks kirjutatakse ь järgmistel juhtudel:
1.Kui sõna muudate, muutub teine pehme kaashäälik kõvaks ja esimene kaashäälik jääb pehmeks, näiteks: няньки (нянька), свадьбе (свадьба), восьми (восьмой). (lapsehoidjad (lapsehoidja), pulmale (pulmad), kaheksa (kaheksas)).
2. Et näidata l pehmust, näiteks: сельдь, льстить, мельче, пальчик.( heeringas, pugema, väiksem, sõrmeke).
Kõigil muudel juhtudel, enne pehmeid kaashäälikuid, sealhulgas enne ч, щ, ei kirjutata tähte ь, näiteks: кости, ранний, нянчить, кончик, каменщик( luud, varajane, last hoidma, ots, müürsepp).
Märkus Kahe pehme tähe vahele ei kirjutata näiteks tähte ь: иллюзия, гулливый (illusioon, kergeusklik).
§ 73. Täht ь kirjutatakse ka järgmistel juhtudel:
1.Numbritega пять, шесть, семь, восемь, девять (viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa) keerulist numbrit, mille mõlemad osad on kaldus, näiteks: пятьдесят (пятидесяти, пятьюдесятью), шестьдесят, семьдесят, восемьдесят, девятьсот, но: пятнадцать (пятнадцати, пятнадцатью), шестнадцать (viiskümmend (viiskümmend, viiskümmend), kuuskümmend, seitsekümmend, kaheksakümmend, üheksasada, kuid: viisteist (viisteist, viisteist), kuusteist jne.
2. Näiteks instrumentaalse mitmuse vormides: детьми, людьми( lastega, inimestega), ka четырьмя (neljaga).
3. Määramata kujul enne ja hädavajalikus meeleolus enne ja eest, näiteks: пить — напиться; исправь — исправься, исправьте; взвесь — взвесься, взвесьте. (jooma – juua täis; paranda - parane, parandage; kaalu - kaalu, kaaluge).
§ 74. Tähte ь ei kirjutata:
1.Järgsõnad koos järelliitega -sk-, mis on moodustatud nimisõnade ь -st, näiteks: казанский (Казань), кемский (Кемь), сибирский (Сибирь), зверский (зверь), январский (январь). Kaasani (Kaasan), Kemi (Kem), Siberi (Siber), metslase (metslane), jaanuari (jaanuar).
Märkus Omadussõnad сентябрьский, октябрьский, ноябрьский, декабрьский, июньский, деньской (день-деньской) septemberi, oktooberi, novemberi, detsemberi, juuni, päeva (päeva-päev) kirjutatakse tähega ь; Hiina-nimedest -n tuletatud omadussõnad kirjutatakse ka, näiteks: юньнаньский (от Юньнань) Yunnan (Yunnanist).
2. Genitiivse juhtumi korral on eelmise kaashääliku й või -ня nimisõnade mitmus ja neist moodustatud järelliide -k- deminutiivi kasutades näiteks: вишня — вишен, вишенка; бойня — боен; читальня — читален; но: баня — бань, банька; яблоня — яблонь, яблонька; также деревня — деревень, деревенька; барышня — барышень; кухня — кухонь, кухонька.( kirss - kirsse, kirsike; tapamaja - tapamaja; lugemissaal - lugemissaale; aga: saun - saune, saunake; õunapuu - õunapuid, õunapuuke; ka küla - külasi, külake; noor daam - noori daame; köök - kööke, köögike).
§ 75. Pärast susistamist (ж, ч, ш, щ) kirjutatakse täht ь ainult järgmistel juhtudel:
1. Nominatiivsete ja süüdistavate juhtumite naiselike nimisõnade lõpus on ainsus, näiteks: рожь, ночь, мышь. (rukis, öö, hiir).
2. Teise isiku lõpus esineva verbi praeguse ja tulevase aja ainsuse järel ainsuse lõpus olev isik, näiteks: несёшь — несёшься, носишь — носишься, примешь — примешься.( kannad - kannad, kandma - kandma, aktsepteerid – aktsepteerima).
3. Verbi lõpus ainsuses imperatiivis ja täht ь säilitatakse ja edastatakse, näiteks: мажь — мажься; спрячь — спрячься; ешь.( määri - määrimine; peita - peita; sööma).
4.Mituudis enne -те, -тесь, esinevat imperatiivi, näiteks: мажьте — мажьтесь; спрячьте — спрячьтесь; ешьте. (määrige -määrige; peitke - peitke; sööge).
5. Verbi lõpus määramata kujul, kirjutades ja edastades - sja näiteks tähte ь: стричь, стричься. lõigata, lõikust saama.
6. Näiteks kõigis murretes pärast viimast ш и ч: сплошь, вскачь, прочь( täielikult, ratsutades, eemale) ja ka настежь murdes.
7. Osakeste lõpus: вишь, бишь, лишь, ишь.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Vikisõnastiku artikkel: pehmendusmärk |
https://therules.ru/soft-sign/