Ѣ

Allikas: Vikipeedia

Cyrillic letter Yat.png

Kirillitsa
Kaasaegsed tähed
А Ӓ Ӑ Ӕ Б В Г
Ѓ Ґ Ғ Ҕ Д Ђ Е
Ё Ӗ Є Ә Ӛ Ж Ӝ
Җ З Ҙ Ӟ Ӡ Ԅ Ѕ
Ԇ И Ӥ Ӣ І Ї Ӏ
Й Ҋ Ј К Қ Ҝ Ҟ
Ҡ Ӄ Л Љ Ԉ М Ӎ
Н Њ Ҥ Ң Ӈ Ԋ О
Ӧ Ө П Р С Ԍ Т
Ԏ Ћ Ќ У Ў Ӱ Ӳ
Ӯ Ү Ұ Ф Х Һ Ц
Ч Ӵ Џ Ш Щ Ъ Ы
Ӹ Ь Э Ю Я
Arhailised tähed
Ҁ Ѹ Ѡ Ѿ Ѻ Ѣ
Ѥ Ѧ Ѫ Ѩ Ѭ Ѯ
Ѱ Ѳ Ѵ Ѷ

Ѣ ѣ (eesti kõnekeeles jätt, vene keeles ять) on kirillitsa täht, mis tähistas vanaslaavi ja vanavene keeles pikka täishäälikut [æ:] või täishäälikuühendit [ie:]. Tänapäeva vene keeles kasutatakse Ѣ asemel tähte E ja ukraina keeles tähte I.

Venemaal kasutati jätti kuni bolševike vene keele õigekirja reformini 1918. aastal, kuigi juba 19. sajandi lõpuks hääldati seda samamoodi nagu e-d enamikus vene keele murretes. Väljaspool Nõukogude Venemaad kasutati vene keeles jätti kohati edasi, sealhulgas ka Eesti venekeelses kirjanduses ja ajakirjanduses.

Bulgaaria keeles oli täht Ѣ kasutusel kuni 1945. aastani.

Unicode'is on Ѣ tähis 0462.

Paljude rahaühikute (euro, dollar, jeen, nael, vonn) lühendina kasutatakse mõnda tähte, millest on üks või mitu kriipsu läbi tõmmatud. Jätist läheb samuti põikikriips läbi ja sellepärast on tehtud ettepanek hakata jätti kasutama Vene rubla tähisena. [1]

Jätt Eesti kultuuris[muuda | muuda lähteteksti]

Oskar Lutsu justuses "Kevade" on stseen, kus Joosep Toots peab minema klassi ette ja kirjutama tahvlile jäti. Toots seda aga ise ei oska ning Arno Tali kirjutab talle jäti ette. Õpetaja aga märkab seda ning paneb Tootsi karistuseks nurka seisma.[2]

Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum kasutab selle seiga tõttu tuntuks saanud jätti oma logona.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Sergei Dobrõdnevi kavand
  2. Oskar Luts. "Kevade". Eesti Riiklik Kirjastus. Tallinn 1954. Lk 10,11 ja 13
  3. Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum