Šveitsi pommitamine

Allikas: Vikipeedia
Pommitamise jäljed Zürichis, 4. märts 1945
Liidunõukogu otsus seoses 19. veebruari 1945 pommikahjustustega Aargaus

Episoodiline Šveitsi pommitamine liitlaste poolt Teise maailmasõja ajal leidis aset aastatel 1940–1945.

Ametlikult selgitati pommide sattumist neutraalse Šveitsi Konföderatsiooni territooriumile navigatsioonivigadega. Samas on avaldatud kahtlust, et pommitamise tegelikuks põhjuseks võisid olla Schweizerische Industrie-Gesellschafti ja teiste Šveitsi ettevõtete relvatarned Kolmandale riigile.[1]

Kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Kokku suri Šveitsis Teise maailmasõja ajal Briti ja Ameerika pommide all 84 inimest.

  • 16.–17. detsembri 1940 öösel pommitas Briti kuninglik õhuvägi Baselit ja Binningenit (Basel-Landschaft). Surma sai neli inimest.[2]
  • 23. detsembril 1940 pommitati Wipkingeri viadukti Zürichis. Üks inimene suri, veel mitmed said vigastada. Hammasrataste tehasesse Maag tabas üle 50 süütepommi. Tegelikuks sihiks olevat liitlaste andmete järgi olnud Saksa ettevõte Motorenwerke Mannheim (tänapäeval Caterpillar Energy Solutions), kuid halva ilma tõttu olevat mõned lendurid kursist kõrvale kaldunud. Pärast intsidenti hakkasid Šveitsis levima kuulujutud plaanitavast liitlaste sissetungist, mida põhjendati Maagi tehase väidetava osalusega relvatarnetes.[3][4]

1941. aastal pommirünnakuid Šveitsi territooriumil praktiliselt ei fikseeritud, muu hulgas tänu Saksa diplomaatilise surve all rakendatud pimestamismeetmetele, mis raskendasid liitlaste lenduritele orienteerumist. 1942. aasta vältel võttis pommitamine taas hoogu juurde.[5]

  • 17. mai 1943: pommirünnak Zürichi Oerlikoni linnaosas.
  • 12.–13. juuni 1943 öösel pihtas Briti pommitaja Riggisbergi (Berni kanton) 200 pommiga, kogukaaluga 1,2 tonni, mis põhjustas suuri kahjustusi. Tegu olevat olnud sunnitud pommiheitmisega, piloot olevat tahtnud tõusta üle rünksajupilvede. Pommitaja kuulus Avro Lancasterite gruppi, mis ületasid Šveitsi territooriumi öösel põhjast Itaalia Torino suunda; tormide ja Col du Marchairuz’ mäekuru piirkonnas Šveitsi õhutõrje avatud tule tõttu leidis aset veel mitu sarnast juhtumit Fribourgis, Vaud’s ja Berni kantonis, väiksema ohvrite arvuga.[6][7][8][9]

1943. aasta oktoobrist jõustas Šveitsi õhuvägi taas, samuti Saksa surve all, 1940. aasta juunis kehtestatud tõrjumismeetmed; ennekõike püüti liitlaste pommitajaid Šveitsi territooriumil maanduma sundida.[5]

Schaffhausen, erkeri pealdis: „Lendurite hävitatud 1. aprillil 1944, taas ehitatud 1944/1945“
  • 1. aprilli 1944 Schaffhauseni pommitamine võttis 40 inimese elu, veel 270 said vigastusi; tegemist oli kõige ohvriterohkema õhurünnakuga konföderatsiooni ajaloos.[10][11][12][13][14][15]
  • 1944. aasta oktoobris said Le Noirmonti (tänapäeva Jura) pommitamise käigus kaks inimest vigastada.
  • 9. novembril 1944 heitsid USA pommitajad 20 pommi Rheinsfeldenis (Zürichi kanton); tulemuseks kolm surma, terve hulk vigastatuid, liini Winterthur–Koblenz raudteeviadukti ja mitme elamu kahjustamine.
  • 25. detsembril 1944 suri Thayngenis (Schaffhausen), üheksa pilooti olevat Thayngeni Saksa Singeniga segi ajanud.
  • 11. jaanuaril 1945 suri Chiasso (Ticino) lähedal pommitabamusest üks vedurijuht.
  • 22. veebruaril 1945 suri Stein am Rheini (Schaffhausen) pommitamisel 9 inimest, 15 said raskelt vigastada.[16]
  • 4. märtsil 1945 kell 10.19 pommitasid kuus Ameerika B-24 Liberator põllumajanduskooli Strickhof ala Zürichis; 5 inimest sai surma, 15 said vigastada. Pilootide tegelik siht olevat olnud Saksa Pforzheim.[3][17]
  • 4. märtsil 1945 tabas Ameerika Ühendriikide õhuvägi kaubaraudteejaama Wolf Baselis, ametliku versiooni järgi jällegi eksikombel.[18]

Reparatsioonid[muuda | muuda lähteteksti]

Juba 1944. aastal maksid ameeriklased Šveitsile pommitamise tekitatud kahjustuste eest 4 miljonit dollarit. 21. oktoobril 1949 sai Šveits USAlt hüvitisena veel 62 176 433,06 Šveitsi franki (14 392 692,82 dollarit) juurde.[19][20][21]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Peter Hug: Schweizer Rüstungsindustrie und Kriegsmaterialhandel zur Zeit des Nationalsozialismus. 2002, S. 641 [1]
  2. ↑ Patrick Schlenker: Bombenabwürfe über Basel und Binningen vom 16./17. Dezember 1940
  3. ↑ 3,0 3,1 Thomas Bachmann: Vor 60 Jahren fielen Bomben auf Zürich. In: Neue Zürcher Zeitung. 4. März 2005.
  4. ↑ Simon Eppenberger: Als Bomben auf den Wipkinger Viadukt fielen. In: Tages-Anzeiger vom 13. August 2009.
  5. ↑ 5,0 5,1 H. R. Kurz (Hrsg.): Die Schweiz im zweiten Weltkrieg. 1959.
  6. ↑ Vom Bombenhagel reden nur noch wenige Berner Zeitung vom 12. Juli 2013
  7. ↑ Bombenabwürfe in den Kantonen Bern, Fribourg, Neuenburg und Waad 12. / 13. Juli 1943 auf raf.durham-light-infantry.ch
  8. ↑ Der Bombenabwurf über Riggisberg („Bombenabwurf-Büchlein“) auf www.riggisberg.ch erhältlich
  9. ↑ Die Bombenabwürfe in Riggisberg vom 13. Juli 1943, Protar Band 9 (1943)
  10. ↑ Museum zu Allerheiligen (Hrsg.): Kunst aus Trümmern. Die Bombardierung des Museums zu Allerheiligen 1944 und ihre Folgen, Baden 2019, ISBN 978-3-03919-489-6.
  11. ↑ Wipf, Matthias (2019). Die Bombardierung von Schaffhausen – ein tragischer Irrtum. Schaffhausen: Meier Buchverlag. ISBN 978-3-85801-257-9.
  12. ↑ Jonas Anderegg: Die Bombardierung von Schaffhausen – Irrtum oder Absicht? Ebnat-Kappel, 2007, bannjongg.com (PDF; 752 kB).
  13. ↑ Schweizer Filmwochenschau: Bombardierung der Stadt Schaffhausen vom 1. April 1944
  14. ↑ Franco Battel: Die Bombardierung – Schaffhausen 1944 – Erinnerungen, Bilder, Dokumente. ISBN 3-908609-05-4.
  15. ↑ 70 Jahre Bombardierung der Stadt Schaffhausen. In: Schaffhauser Nachrichten. 2014.
  16. ↑ Karl Hirrlinger: Die Bombardierung von Stein am Rhein am 22. Februar 1945 und ihre Zusammenhänge. In: Heimatblätter des Historischen Vereins von Stein am Rhein. 6. Jahrgang, 1982, zitiert nach Walter Hess.
  17. ↑ Schweizer Illustrierte Zeitung, 7. März 1945, S. 38–39
  18. ↑ René Teuteberg: Basler Geschichte. 2. Auflage. Christoph Merian Verlag, Basel 1988, ISBN 3-85616-034-5, S. 376.
  19. ↑ Helmreich, Jonathan E. (2000). The Diplomacy of Apology. U.S. Bombings of Switzerland during World War II. Aerospace Power Journal.
  20. ↑ Stadtarchiv Schaffhausen: Fotos der bombardierten Stadt Schaffhausen. J 02.25. In: stadtarchiv-schaffhausen.ch, abgerufen am 5. Dezember 2020.
  21. ↑ Stadtarchiv Schaffhausen: Fotos der bombardierten Stadt Schaffhausen. J 02.26. In: stadtarchiv-schaffhausen.ch, abgerufen am 5. Dezember 2020.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Stefan Ineichen: Zürich 1933–1945. 152 Schauplätze. Limmat, Zürich 2009, ISBN 978-3-85791-583-3.
  • Jonathan E. Helmreich: The Diplomacy of Apology: U.S. Bombings of Switzerland during World War II. In: Aerospace Power Journal. Summer 2000 (maxwell.af.mil).
  • Thomas Bachmann: The Swiss can’t have it both ways. Britische Neutralitätsverletzungen des Schweizer Luftraumes 1940–1945. Dissertation an der Universität Zürich, 2004.
  • Matthias Wipf: Die Bombardierung von Schaffhausen – ein tragischer Irrtum. Meier Buchverlag, Schaffhausen 2019 (3. Aufl.), ISBN 978-3-85801-257-9.
  • Jackson Granholm: The Day We Bombed Switzerland: Flying with the US Eighth Army Air Force in World War II. Airlife Publishing, 2000, ISBN 1-84037-135-8, 264 S., 51 s/w Photos
  • Museum zu Allerheiligen (Hrsg.): Kunst aus Trümmern. Die Bombardierung des Museums zu Allerheiligen 1944 und ihre Folgen, Baden 2019, ISBN 978-3-03919-489-6.
  • Matthias Wipf: Als wäre es gestern gewesen! 35 Zeitzeugenberichte der Bombardierung von Schaffhausen, Verlag stamm+co, Schleitheim 2022, ISBN 978-3-033-08962-4.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Šveitsi_pommitamine&oldid=6425283"