Šeduva

Šeduva
leedu	Šeduva
poola	Szadów
žemaidi	Šedova
	Šeduva vapp
	Elanikke: 2365 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 55° 46′ N, 23° 45′ E

Šeduva (leedu^ⓘ) on linn Leedus Radviliškise rajoonis. Linn on Šeduva valla halduskeskuseks. Šeduva asub merepinnast keskmiselt 87 meetri kõrgusel, linnas asub Šeduva moreenkõrgustik (115–125 m). Linna läbib Radviliškise–Daugavpilsi raudtee.

Šeduvas on gümnaasium, kultuurimaja ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on koduloomuuseum, Hollandi tuulik ja 1649. aastal püstitatud katoliku kirik.

Elanikkond

3783 (1880)
4474 (1897)
4537 (1902)
3186 (1923)
3309 (1970)

3500 (1976)
3347 (1979)
3584 (1989)
3400 (2001)
2895 (2011)

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Šeduva elanikest leedulasi 97,69%, venelasi 1,38% ja muust rahvusest inimesi 0,93%.^[2]

Ajalugu

Esimesed kirjalikud teated linna kohta pärinevad aastast 1449, mil seal sündis Kiievi rabi Moše Hagole.^[3] Aastast 1529 pärinevad teated sealse kiriku kohta. Aastal 1542 nimetati Šeduva linnaks, Magdeburgi õigused sai see 25. juunil 1654. Algul valitses linn end ise, kui aastal 1775 hakkas see kuuluma Stanisław II-le. Toona kaotasid paljud väiksemad linnad Magdeburgi õigused, kuid aastal 1779 sõlmisid linnaelanikud kuningaga lepingu, mille alusel sai Šeduva omavalitsuse tagasi. Kuigi ametlikult oli sellest ajast peale tegemist aleviga, säilisid asulal linnaõigused ja see oli staatuselt maakonnalinnadega võrdne.

Linn põles korduvalt (1678, 1795 ja 1798 aastal). Peale 1795. aasta tulekahju võeti vastu ehitustöid reguleerivad määrused, mis pidid tagama, et uusehitised ei rikuks turuplatsi ega tõkestaks tänavaid, ka keelati ehitada uusi maju ilma korstnateta. Linnaelanikud, kes ei suutnud ehitada turuplatsi äärde mitmekorruselisi maju, pidid oma krundid maha müüma.

Aastal 1798 ostis Šeduva mõisa parun von Ropp. Ta ei tunnistanud alevi elanike õigust omavalitsusele ja hakkas neilt nõudma teopäevi. Elanikud kaebasid ta peale ja võitsid aastal 1814 Šenatis kõigi oma privileegide tunnustamise.

Peale 1863. aasta ülestõusu mahasurumist muudeti Šeduva raekoda õigeusu kirikuks. Aastal 1879 ehitati kirikule keskväljakule uus hoone, aga aastal 1934 see lammutati.

Aastail 1871–1873 valmis linna läbiv raudtee, mis aitas kaasa kaubanduse arenemisele. Aastal 1897 oli 61% linna elanikest juudid, kohalik kaubandus oli peaaegu täielikult nende kontrolli all. Aastal 1941 hävitasid Saksa okupatsiooniväed kõik sealsed juudid, põhiliselt lasti neid maha 25. ja 26. augustil, mil tapeti kokku 664 inimest.

3. augustist 1946 on Šeduva taas linn.