Österland

Rootsi traditsioonilised maad (Sveriges landsdelar). Valduste laienemine on tähistatud rohelise varjunditega. Piirid aastal 1700.

Österland (soome keeles Itämaa, 'Idamaa') on ajaloolis-geograafiline nimi Rootsi kuningriigi seitsmele Norrlandi idapoolsele maakonnale ehk peamiselt maa-alale, mis katab praeguse Soome. Nimi oli kasutusel eriti 14. ja 15. sajandil.

14. sajandi alguses oli Rootsi kuninga võim nõrgenenud ja põlised soomlastega asustatud alad olid jagatud kahe, Turu ja Viiburi lossihärra vahel. Esmane valitseja oli Turu lossi pealik ehk "Soome eesistuja" (ladina keeles Capitaneus Finlandiae). Täiskasvanuks saanud Magnus III Smek (soome keeles Maunu Eerikinpoika) otsustas kindlustada kuningavõimu ja määras 8. septembril 1340 enda protežee Dan Nilssoni (soome keeles Dan Niilonpoika) kogu Soome ehk nii Turu kui ka Viiburi lossiläänide võimukandjaks. Käsukirjas kasutati esmakordselt mõistet Österlandet ehk Itämaa Soome kohta.

15. sajandi jooksul hakkas nime "Soome", mis varem oli tähendanud ainult Päris-Soome maakonda, tähendus laienema ja kõrvale tõrjuma nime Itämaa.

Soome kirjakeele isa Mikael Agricola kasutas aastal 1548 mõistet Soome (Suomi) samaaegselt nii uues kui ka vanas tähenduses: "Sille echke teme coco Somen Makunda ombi yxi Hijppakunda nin se quitengin Seitzemen Päruchtinan Länein iaetan ninquin Jacobus Zeiglerus Landanus kirioittapi. Joista se Ensimeinen ia ylimeine' ombi se Etele ia pohia Some." See vanas soome kirjakeeles tekst oleks eesti keelde tõlgituna: "Kuigi see kogu Soome maakond on üks piiskopkond [NB! uuem tähendus!], siiski see jagatakse seitsmeks maakonnaks nagu Jacobus Zeiglerus Landanus on kirjutanud. Neist esimene ja ülem on Lõuna- ja Põhja-Soome. [NB! Tähendab Päris-Soome lõuna- ja põhjapoolt; vanem tähendus!].