Zemplíni mäestik
Zemplíni mäestik (slovaki Zemplínske vrchy) on mäestik Slovakkia idaosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on ka osa Põhja-Ungari keskmäestikust. Selle regiooni kõrgeim tipp on Rozhľadňa (469 m). Pindalaga 101 km² on see üks Slovakkia väiksemaid mäestikke.
Mäestikku läbib Roňava jõgi; kohta, kus ta läbi kõrgustiku voolab, kutsutakse Roňava väravaks. Mäestik on sisuliselt Ungaris asuva Zempléni mäestiku jätkuks Slovakkia aladel, kuigi nende geoloogiline struktuur erineb.[1] Kõrgemaid osi katab lehtmets, madalamad osad on kasutusel põllumajanduspiirkonnana. Mäestiku edelaosas kasvatatakse viinamarju, see on sisuliselt Zemplíni piirkonda ulatuv Ungari Tokaji viinamarjakasvatuspiirkonna jätk.
Asend[muuda | muuda lähteteksti]
Zemplíni mäestik piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:
- põhjas Ida-Slovaki küngastiku,
- lõunas ja läänes Zempléni mäestiku ning
- idas Ida-Slovaki madalikuga.[2]
Geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]
Mäestik moodustas kunagi saare. Selle alumise osa moodustavad Permis ja Karbonis moodustunud maismaasetted, sellel lasuvad Triiases tekkinud lubjakivi, dolomiidi ja kvartsiidi kihid.[3] Mäestik ise on vulkaanilise tekkega. Valdav osa sealsetest kivimitest on miotseeni lõpust pärinevad vulkaanilised kivimid, põhiliselt basalt, rüodatsiit ja andesiit, on ka datsiit. Mäestiku ümbruses lasuvad neogeenis tekkinud setted.[4] Byšta küla juures on mäekristallide leiukoht.[5] Vulkanismi esines seal Permis, Karbonis, Triiases ja Tertsiaaris,[6] vanemate vulkaaniliste kivimite vahel esineb ka vanemaid kontinentaalse päritoluga setteid, sealhulgas pruunsütt.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Eszterhás István, Dr. Szentes György (szerk.): Tokaj-Eperjesi-hegylánc barlangjai. Magyarország nemkarsztos barlangjainak katasztere. ELTE TTK Földrajz- és Földtudományi Intézet Földrajztudományi Központ, 2010.
- ↑ Mazúr, E., Lukniš, M. 1986, Geomorfologické členenie SSR a ČSSR. Časť Slovensko. Slovenská kartografia, Bratislava
- ↑ Bogoly János: Kövekbe zárt régmúlt (Felső-Bodrogköz jellemzése) . A történelmi Magyarország várai.
- ↑ VASS, D.. Vysvetlivky k mape regionálne geologické členenie Západných Karpát a severných výbežkov Panónskej panvy na území ČSSR. Bratislava : Geologický ústav Dionýza Štúra, 1988. lk. 65.
- ↑ KRIST, E.; KORIKOVSKIJ, S.P.; PUTIŠ, M., JANÁK, M.; FARYAD, S.W. Geology and petrology of metamorphic rocks of the Western Carpathian crystalline complexes. Bratislava : Comenius University Press, 1992. Lk. 324.
- ↑ Bogoly János: Kövekbe zárt régmúlt (Felső-Bodrogköz jellemzése) (magyar nyelven). A történelmi Magyarország várai.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Zemplíni mäestik |
- Infot piirkonna kohta; fotod (tšehhi keeles)