Zemplíni mäestik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Zemplíni kõrgustiku asukoht Slovakkias (tähistatud halliga)
Viinamarjakasvandus mäestiku jalamil

Zemplíni mäestik (slovaki Zemplínske vrchy) on mäestik Slovakkia idaosas, mis on osa Lääne-Karpaatidest ja ühtlasi on ka osa Põhja-Ungari keskmäestikust. Selle regiooni kõrgeim tipp on Rozhľadňa (469 m). Pindalaga 101 km² on see üks Slovakkia väiksemaid mäestikke.

Mäestikku läbib Roňava jõgi; kohta, kus ta läbi kõrgustiku voolab, kutsutakse Roňava väravaks. Mäestik on sisuliselt Ungaris asuva Zempléni mäestiku jätkuks Slovakkia aladel, kuigi nende geoloogiline struktuur erineb.[1] Kõrgemaid osi katab lehtmets, madalamad osad on kasutusel põllumajanduspiirkonnana. Mäestiku edelaosas kasvatatakse viinamarju, see on sisuliselt Zemplíni piirkonda ulatuv Ungari Tokaji viinamarjakasvatuspiirkonna jätk.

Asend[muuda | muuda lähteteksti]

Zemplíni mäestik piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:

Geoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Mäestik moodustas kunagi saare. Selle alumise osa moodustavad Permis ja Karbonis moodustunud maismaasetted, sellel lasuvad Triiases tekkinud lubjakivi, dolomiidi ja kvartsiidi kihid.[3] Mäestik ise on vulkaanilise tekkega. Valdav osa sealsetest kivimitest on miotseeni lõpust pärinevad vulkaanilised kivimid, põhiliselt basalt, rüodatsiit ja andesiit, on ka datsiit. Mäestiku ümbruses lasuvad neogeenis tekkinud setted.[4] Byšta küla juures on mäekristallide leiukoht.[5] Vulkanismi esines seal Permis, Karbonis, Triiases ja Tertsiaaris,[6] vanemate vulkaaniliste kivimite vahel esineb ka vanemaid kontinentaalse päritoluga setteid, sealhulgas pruunsütt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eszterhás István, Dr. Szentes György (szerk.): Tokaj-Eperjesi-hegylánc barlangjai. Magyarország nemkarsztos barlangjainak katasztere. ELTE TTK Földrajz- és Földtudományi Intézet Földrajztudományi Központ, 2010.
  2. Mazúr, E., Lukniš, M. 1986, Geomorfologické členenie SSR a ČSSR. Časť Slovensko. Slovenská kartografia, Bratislava
  3. Bogoly János: Kövekbe zárt régmúlt (Felső-Bodrogköz jellemzése) . A történelmi Magyarország várai.
  4. VASS, D.. Vysvetlivky k mape regionálne geologické členenie Západných Karpát a severných výbežkov Panónskej panvy na území ČSSR. Bratislava : Geologický ústav Dionýza Štúra, 1988. lk. 65.
  5. KRIST, E.; KORIKOVSKIJ, S.P.; PUTIŠ, M., JANÁK, M.; FARYAD, S.W. Geology and petrology of metamorphic rocks of the Western Carpathian crystalline complexes. Bratislava : Comenius University Press, 1992. Lk. 324.
  6. Bogoly János: Kövekbe zárt régmúlt (Felső-Bodrogköz jellemzése) (magyar nyelven). A történelmi Magyarország várai.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]