Yangbeni keel
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Yangbeni keelt kõneldakse peamiselt Kesk-Kamerunis.[1] Seda nimetatakse ka kalongi, nuasue ja nukalonge keeleks [2]. See kuulub Nigeri-Kordofani keelkonda[3] (peetakse maailma suurimaks keelkonnaks ning Aafrikas kõneldakse selle keelkonna keeli suurimal alal).
Yangbeni keele rääkijaid on 2300: Kesk-Kamerunis, Mbamis, Bokitos. See keel on üks elujõulisemaid Kameruni keeli.[2] Yangbeni keel koosneb kolmest dialektist: nukalonge, numende, nutanga.[2]
Keel on kasutusel usulistel eesmärkitel ning keele kõnelejad ei usu, et prantsuse keel võiks asendada yangbeni keelt.[2] Yangbeni keel kasutab ladina tähestikku.[2]
Ortograafia
[muuda | muuda lähteteksti]Yangbeni tähestik koosneb 16 konsonandist ning 7 täishäälikust.[4]
A a, B b, D d, E e, ε ε, F f, G g, H h, I i, K k, L l, Mm, N n, Ny ny, Ŋ ŋ, O o, ɔ ɔ, P p, S s, T t, U u, W w, Y y [4].
Yangbeni keelest järgneb peaaegu alati tähtedele N ja M konsonant, mis muudab sõnas häälduse nasaalseks.[4]
/Ns/ [ns] kiansε - maja Sõna keskel tekib nasaalne hääldus.[4]
Teine iseärasus yangbeni keeles on palatalisatsioon pärast konsonanti. Kui I-täht järgneb konsonandile, siis hääldub see peenendatult.[4]
/Tj/ [tj] tiεkiε - kuidas Sõnas tekib palatalisatsioon pärast t-d ning k-d.
Keelel on neli kõnetooni. Kõrge toon, madal toon, langev toon ning tõusev toon.[4]
Grammatika
[muuda | muuda lähteteksti]Yangbeni keeles on ka eessõnu. Näiteks „na“, mis tähendab koos või sidesõna ja ning „á“, mis tähendab peal või sees. Kuid eessõna „á“ võtab enda ette k-tähe, kui järgnev sõna algab täishäälikuga (nagu inglise keele a/an).[4]
Keeles kasutatakse samu kirjavahemärke ning samade tähendustega nagu eesti keeleski (nt punkt, hüüumärk, küsimärk). Samuti võib täheldada ütte eraldamist komaga.[4]
- Hεn Taat, imεkuεl kiak ?
- Heh isa, ma sulle tegin mida?[4]
Kuude ja päevade nimetused [5]
[muuda | muuda lähteteksti]- Jaanuar: pikítíkítie, oólí ú kutúan (o.1)
- Veebruar: siɛyɛ, oóli ú kándíɛ (o.2)
- Märts: ɔnsúmbɔl, oóli ú kátátúɛ (o.3)
- Aprill: mesiŋ, oóli ú kénie (o.4)
- Mai: ensil, oóli ú kátánuɛ (o.5)
- Juuni: ɔsɔn (o.6)
- Juuli: efute (o.7)
- August: pisuyú (o.8)
- September: imɛŋ i puɔs (o.9)
- Oktoober: imɛŋ i putúk,oóli ú kátíɛ (o.10)
- November: makandikɛ (o.11)
- Detsember: pilɔndɔ (o.12)
- Esmaspäev: móndie (md, m)
- Teisipäev: muányáŋmóndie (mw, m)
- Kolmapäev: metúkpíápɛ (et, e)
- Neljapäev: kúpélimetúkpiapɛ (kl, k)
- Reede: feléte (fl, f)
- Laupäev: séselé (ss, s)
- Pühapäev: sɔndiɛ (sd, s)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Central Yambassa survey report".
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 "Ethnologue. Languages of the World. Yangben".
- ↑ "Eesti Keele Instituut, Kordofani keelkond".
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 4,6 4,7 4,8 "SIL Cameroon branch – Languages and Publications – Languages".
- ↑ "Script Source. Names of Months and Days in Yangben".