Walesi rahvusassamblee

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Walesi rahvusassamblee (kõmri Cynulliad Cenedlaethol Cymru, inglise National Assembly for Wales) on Walesi parlament, millel on piiratud seadusandlikud õigused Walesi siseasjades (tervishoid, haridus, kultuur ja kõmri keel, majandusareng, turism, transport, keskkond, põllumajandus, kohalikud omavalitsused ja osaliselt maksupoliitika.)

Assamblee on 60-liikmeline. Liikme tiitel on inglise keeles AM (Assembly Member), kõmri keeles AC (Aelod y Cynulliad).

Assamblee on võtnud vastu seaduse, mille järgi muudetakse institutsiooni nimi Walesi rahvusassambleest Walesi parlamendiks (inglise keeles Welsh Parliament ja kõmri keeles Senedd Cymru). Nimemuudatus on määratud jõustuma maist 2020.[1]

Parlamendihoone Senedd

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Assamblee loodi vastavalt 18. septembril 1997. aastal toimunud referendumi tulemusele. Esmakordselt valiti Walesi rahvusassamblee koosseis 1999. aastal. 2003. aasta valimistel olid valituks osutunutest 50% naised.

Koosseis[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta valimiste järel oli parlamendis esindatud 5 erakonda: leiboristid (29 kohta), Plaid Cymru (12) konservatiivid (11), UKIP (7) ja Liberaaldemokraadid (1). Neist kokku 23 assamblee liiget osutusid valituks esimest korda. Valimistejärgsel ajal on kuus UKIPi ja kaks Plaid Cymru liiget parteist lahkunud. 2019. aasta seisuga moodustavad assamblee valitsuskoalitsiooni leiboristid (29), liberaaldemokraadid (1) ja üks sõltumatu saadik. Opositsiooni kuuluvad 11 konservatiivi, 10 Plaid Cymru liiget, 4 Brexiti partei liiget, 1 UKIPi liige ja 3 sõltumatut saadikut. Järgmised valimised toimuvad 6. mail 2021.

2011. aasta valimiste järel oli parlamendis esindatud 4 erakonda: leiboristid (30), konservatiivid (14), Plaid Cymru (11) ja Liberaaldemokraadid (5).

2007. aasta valimiste järel oli parlamendis esindatud 4 erakonda: leiboristid (26), Plaid Cymru (15), konservatiivid (12) ja Liberaaldemokraadid (6). Üks saadik oli sõltumatu.

2003. aasta valimiste järel oli assamblees esindatud 5 erakonda: leiboristid (30), Plaid Cymru (12), konservatiivid (11), Liberaaldemokraadid (6) ja Forward Wales (1).

1999. aasta valimiste järel oli assamblees esindatud 4 erakonda: leiboristid (28), Plaid Cymru (17), konservatiivid (9) ja liberaaldemokraadid (6).

Valimissüsteem[muuda | muuda lähteteksti]

40 liiget valitakse neljaks aastaks ühemandaadilistes ringkondades, ülejäänud 20 valitakse 5 ringkonnas, igast 4 liiget suletud parteinimekirjade alusel D'Hondti meetodiga.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "AMs back renaming Welsh Assembly to Senedd Cymru and Welsh Parliament". BBC News.