Võrdus

Allikas: Vikipeedia

Võrduseks nimetatakse matemaatikas valemit, mis väidab, et kahe avaldise, näiteks a ja b, väärtused on võrdsed. Tähistatakse a=b.[1]

Ainult arve sisaldavat võrdust nimetatakse arvvõrduseks. Tundmatut suurust sisaldav võrdus on võrrand. [2] Võrdus ei pea ilmtingimata olema tõene; ka ilmselgelt vale võrdus (näiteks 1=2) on ikkagi võrdus. Tõest arvvõrdust või muutujate kõikide väärtuste korral tõeseks osutuvat võrdust nimetatakse samasuseks.

Näited[muuda | muuda lähteteksti]

Lihtsaid võrdusi:

Võrdused võivad sisaldada mistahes matemaatilisi funktsioone, tehteid jne.

Kui x ja y on reaalarvud, siis kehtib alati võrdus ehk samasus:

.

Võrduse omadused[muuda | muuda lähteteksti]

Võrduse mõlema poolega sama matemaatilise tehte tegemisel saadakse ühest tõesest võrdusest teine tõene võrdus.[3] Võrduse põhiomadusteks loetakese järgmist kolme omadust:

  • Võrduse pooli võib vahetada.
  • Võrduse mõlema poolega võib liita ühe ja sama arvu või avaldise. Selle omaduse alusel saab võrduses olevaid liidetavaid viia võrduse ühelt poolelt teisele, muutes nende märgid tagurpidiseks.
  • Võrduse mõlemat poolt võib korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga.

Võrduse omadustest tulenevad ka võrrandi omadused.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (Valgus 1982)
  2. "Võrdus". Matemaatika põhivara, matemaatika.edu.ee. Vaadatud 19. veebruar 2022.
  3. "Võrduse omadused". Matemaatika põhivara, matemaatika.edu.ee. Vaadatud 19. veebruar 2022.