Väärtuskasvatus
Väärtuskasvatus on kitsamas tähenduses protsess, mille käigus kujundatakse või arvatakse kujundatavat sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse hulka kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Samas toimub väärtuskasvatus oma loomulikul kujul ka perekonnas ja laiemal kujul kogu ühiskonnas.
Väärtuskasvatusega suures osas kattuv mõiste on kõlbluskasvatus.
Erinevad väärtuskasvatuslikud lähenemised[muuda | muuda lähteteksti]
Väärtuskasvatuse raames võib eristada viit suuremat jaotust (Väärtused, iseloom ja kool: väärtuskasvatuse lugemiks 2009):
- Juurutamine või ka sisendamine (ingl inculcation) on kõige lähem traditsioonilisele kõlbluskasvatusele, kus keskendutakse käskudele-keeldudele, tunnustamisele ja karistamisele. Mudeli kohaselt õpetatakse otseselt ühiskonnas kokku lepitud väärtusi ja harjumusi ning protsessi eesmärgiks on, et subjekt võtaks juurutatud väärtushinnangud omaks ning käituks vastavalt nendele. Juurutamine lähtub normatiivsest seisukohast, eeldades, et on väärtused, mis on universaalsed ja absoluutsed. Nende väärtusseisukohtade aluseks võib olla nii ühiskondlik konsensus, terve mõistus kui ka jumalikud seadused.
- Väärtuste selitamise (ingl values clarification) puhul peetakse oluliseks õpilase emotsionaalset eneseteadlikkust enda väärtushinnangutest ja nende järgi käitumist. Mudeli eesmärgiks on väärtustamisoskuse õppimine. Noor inimene, kelle väärtushinnangud on alles kujunemisel, osaleb erinevates väärtussüsteemides ning seetõttu peab mudel oluliseks enda ja kaaslaste väärtushinnangutest arusaamist ning oskust väärtushinnangutest avatult ja vabalt rääkida. Lähenemise aluseks on humanistliku psühholoogia inimese käsitlus.
- Kognitiivne lähenemise (ingl cognitive-development approach) keskmes on põhjendamisoskus. Mudeli eesmärgiks on julgustada subjekte moraaliküsimuste üle arutlema ning sellest lähtuvalt teadlikke ja kaalutletud väärtuspõhiseid otsuseid tegema. Mudeli aluseks on Jean Piaget kognitiivse ja Lawrence Kohlbergi moraalse arengu teooriad.
- Iseloomukasvatuse (ingl character education) aluseks on soovitud käitumise kujundamiseks sobiva keskkonna loomine. Sarnaselt juurutamisega on iseloomukasvatuse aluseks arusaam, et on olemas universaalsed või kokkuleppelised väärtused, mida tuleks õpetada. Väärtused kujunevad iseloomukasvatuse järgi välja indiviidi ja ühiskonna interaktsioonis.
- Integreeriv lähenemine – on viimasel ajal esile kerkinud. Mudel peab oluliseks nii arutlemist ja refleksiooni kui ka keskkonna rolli. Väärtustamine on nii individuaalne kui ka sotsiaalne nähtus ning kumbagi ei tohiks eirata.
Väärtuskasvatuse kriitika[muuda | muuda lähteteksti]
Väärtuskasvatus võib olla küll planeeritud ja süstemaatiline, kuid samas toimub suur osa väärtushoiakute ülekandmisest läbi loomuliku sotsiaalse praktika.
Väärtuskasvatuse puhul on problemaatiliseks ja vaidlusaluseks küsimuseks, kust ja kuidas saadakse nimekiri või kokkulepe väärtuskasvatuse aluseks olevatest väärtustest.
Eesti kontekstis on väärtuskasvatuse alla loetud ka nõukogude haridussüsteemi püüdlust kasvatada nn kommunistlikku inimest ning seetõttu peetakse seda propagandale lähedaseks. Pluralismi tingimustes peetakse aga silmas ühiskondlikku kokkulepet, mille aluseks on ühiskonnas peetud arutelud.