Välisagent (Venemaa)

Välisagent (vene keeles иностранный агент) on staatus, mida omistatakse Venemaal isikutele, kes saavad välismaist rahalist toetust või on välismõju all.

Seadus

Venemaa Riigiduuma poolt 2012. aasta 13. juulil vastu võetud Venemaa Föderatsiooni seaduse "Mittetulundusühingutest" paranduse (ФЗ N 121-ФЗ от 20.07.2012) kohaselt on välisagentideks vene mittetulundusühingud (MTÜ), mis

• tegelevad Venemaa territooriumil "poliitilise tegevusega" (ühing "osaleb (sealhulgas rahastamise kaudu)) poliitiliste ürituste korraldamises ja läbiviimises, eesmärgiga mõjustada riigiorganite vastuvõetavaid otsuseid riigiorganite poolt läbiviidava riikliku poliitika muutmise suunas, ning osaleb ka ühiskondliku arvamuse kujundamises eelosundatud eesmärkidel." [...]) ning
• saavad "rahalisi vahendeid ja muud vara välisriikidelt, rahvusvahelistelt ja välismaistelt organisatsioonidelt, välisriikide kodanikelt ja kodakondsuseta isikuilt."

Välisagendiks ei loeta:

• välismaalasi, kes töötavad Venemaa Töösturite ja Ettevõtjate Liidu, Vene Kaubandus-Tööstus Palati või teiste äriühenduste koosseisus registreeritud religioosseid ühendusi;
• riigiettevõtteid, samuti nende poolt loodud MTÜ-d.

Välisagendid peavad ennast registreerima justiitsministeeriumis. Nende välisagendi staatus peab olema märgitud igas nende toodetud meedia- või internetipublikatsioonis.

Ajalugu

Esimesena registreeriti Venemaal välisagendina juuni lõpul 2013 mittekaubanduslik partnerlus "Konkurentsivõime edendamine SRÜ riikides".

Venemaa justiitsministeeriumi andmeil tegutses 2014. aastal Venemaa territooriumil 4108 välismaalt raha saavat (kokku 70 miljardit rubla) MTÜ-d. 2014. aastal kirjutati välisagentide registrisse 52 MTÜ-d, 2015 81 MTÜ-d, 2016. aastal nimekiri küll mõnevõrra lühenes, välja arvati 41 organisatsiooni ja jaanuaris 2017 oli arvel "kõigest" 103 välisagenti.

Välisagentidena aga tahab Venemaa võimuladvik näha nende suhtes kriitikat tegevaid organisatsioone. Ilmekas on ajaloo- ja inimõigusteorganisatsiooni Memoria" ümber toimunu. 21. aprillil 2013 alustasid võimud Memoriali suhtes uurimist ja otsisid läbi Moskva kontori. Memoriali juhataja Arseni Roginski teatas, et ei kavatse loobuda välisrahastusest ega kavatse ka Memoriali välisagendina" registreerida.30. aprillil 2013 tegi Venemaa Prokuratuur Memorialile korralduse end registreerida välisagendina. 23. mail 2014 otsustas Zamoskvoretski kohus, et Memorial peab ennast välisagendina registreerima kuna võtab vastu välisraha. 12. septembril 2014 otsustas Moskva linnakohtus apellatsioonkaebust arutades, et eelnev otsust on õige. 10. oktoobril 2014 esitas Venemaa justiitsministeerium kaebuse Venemaa Ülemkohtule Memoriali likvideerimiseks. 28. jaanuaril 2015 otsustas Ülemkohus kaebust mitte rahuldada kuna Memorial pole oma tegevuses seadusi rikkunud. 30. septembril 2016 leidis justiitsministeerium, et "Memorial täidab välisagentide funktsioone". Kuna Memorial polnud end vabatahtlikult lisanud välisagentidena tegutsevate organisatsioonide registrisse, koostas justiitsministeerium aruande toimepandud süüteo kohta ja edastas juhtumi Moskva Tverski rajoonikohtule 7. detsembril 2016 otsustas Tverski rajoonikohus Memoriali karistada 300 tuhande rublase trahviga kuna organisatsioon ei olnud ennast registreerinud välisagendina.