Vtáčnik
Vtáčnik (saksa keeles Vogelgebirge) on põhiliselt andesiidist koosnev mäestik Slovakkias Nitra ja Hroni jõe vahel, osa Lääne-Karpaatidest. Mäestiku kõrgeim tipp on Vtáčnik kõrgusega 1346 meetrit.[1]
Geoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Vtáčnik tekkis miotseenis Tortoni, Serravalli ja Langhi lademete tekke ajal 16,5–8,5 miljonit aastat tagasi. Mäestik tekkis Banská Štiavnica piirkonnas asunud kihtvulkaanide laavavooludest ja bretšast, kujunedes samal ajal koos naabruses asuva Kremnica mäestikuga. Varem selles piirkonnas asunud liivakivi ja konglomeraatidega madalik, kus asus ka kivisöesooni, täitus purskekivimite kihiga, mille alumise osa moodustab basalt, ülemised kihid koosnevad aga andesiidist. Mattunud söekihte kaevandatakse tänapäeval Novákys ja Handlovás.[2]
Asend
[muuda | muuda lähteteksti]Vtáčnik piirneb järgmiste geograafiliste piirkondadega:
- läänes, põhjas ja kirdes Hornonitrianska nõoga,
- lõunas Pohronský Inoveci ja Štiavnica mäestikuga ning
- idas Žiari nõo ja Kremnica mäestikuga.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Vtáčnik |
- Artikkel mäestiku kohta (slovaki keeles)
- Infot piirkonna kohta; fotod (tšehhi keeles)