Visuaalne kokkuvõte

Allikas: Vikipeedia
Siiri Taimla-Rannala joonistamas visuaalset kokkuvõtet konverentsil "Huvitav kool"

Visuaalne kokkuvõte (inglise keeles graphic facilitation, graphic recording) on visualiseerimise meetod, kus mingi ürituse ajal (konverents, seminar, töötuba jms) valmib reaalajas käsitsi joonistatud suur pilt kõige olulisematest ideedest.[1]

Eesmärk[muuda | muuda lähteteksti]

Visuaalse kokkuvõtte eesmärk on aidata osalejatel näha suurt pilti kogu arutelust, milles on välja toodud kõige olulisemad ideed ja nendevahelised seosed. See võimaldab osalejatel paremini teemasse kaasatud olla, ühise eesmärgi suunas liikuda ning tähtsamat infot paremini meelde jätta.[1]

Meetodist[muuda | muuda lähteteksti]

Visuaalse kokkuvõtte tegemine toimub reaalajas üritusel (nt konverentsil, seminaril, töötoas) ja üldjuhul kõigi osalejate silme all.

Visualiseerija kuulab väga tähelepanelikult esineja ettekannet või osalejate arutelu, eristab kiiresti olulisema vähemolulisest ning paneb hetkega kirja tähtsamad sõnumid ning joonistab juurde pildid. Selline piltide ja märksõnade kombineerimine joonistusel annab võimalikult täpselt edasi kõneldud infot.[2]

Selleks, et visuaalse kokkuvõtte arusaamist suurendada, on info jagatud teemaplokkidesse, tekstid on liigendatud tähtsuse järgi ning pildid iseloomustavad hästi sõnumit. Lisaks võib visualiseerija joonistuspõhjana kasutada mudeleid ehk malle, et kuuldud infot efektselt liigitada (nt mõistekaardi mudelit, teekonna kaarti vms).[1]

Visuaalses kokkuvõttes kasutatav pildikeel võib olla lihtsam ja sümboolsem või keerukam ja efektsem[3]. Oluline on, et sõnumid oleksid visuaalselt arusaadavalt edastatud.

Visuaalset kokkuvõtet võib kasutada mitmesugustel üritustel, näiteks seminaridel, konverentsidel, töötubades, koosolekutel, koolitundides.

Visuaalse kokkuvõtte meetodil on palju nimetusi nii inglise keeles (graphic recording, graphic facilitation, visual facilitation, visualising, visual note taking, infodoodle)[1][4][5][6] kui ka eesti keeles (visuaalne kokkuvõte, visualiseerimine, visuaalne lihtsustamine, visuaalne raport).[7][8]

Visualiseerija[muuda | muuda lähteteksti]

Visuaalse kokkuvõtte tegija on üldjuhul üks inimene, kes kutsutakse spetsiaalselt üritust üles joonistama. Väiksemas meeskonnatöös võib see olla ka üks inimene tiimist, kes soovib visualiseerida ja selle rolli enda peale võtab. Suurtel üritustel (nt konverentsid, tippkohtumised) võib visuaalseid kokkuvõtteid paralleelselt teostada ka mitmest visualiseerijast koosnev tiim. Samuti võib ühte visuaalset kokkuvõtet teostada mitu inimest.

Visuaalset kokkuvõtet tehakse üldjuhul suurtele paberalustele, mis on ruumis olijatele kaugelt nähtav. Samuti võib reaalajas sündiv visuaalne kokkuvõte olla teostatud digitaalselt, kasutades spetsiaalset digitaalset joonistustahvlit. Sel juhul kuvatakse suur pilt osalejatele jagamiseks suurele ekraanile. Veebikonverentsidel ja -üritustel kasutatakse digitaalset visualiseerimist, kus visualiseerija joonistab esinejate ettekanded või arutelu üles digitaalset joonistustahvlit kasutades.

Visualiseerija roll võib piirduda visuaalse kokkuvõtte loomisega või ta võib olla ka ürituse läbiviija (moderaator ja visualiseerija ühes isikus) või töötada aktiivselt koos esineja või moderaatoriga kommenteerides toimuvat protsessi kasutades visuaalset kokkuvõtet.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesed visualiseerijad maailmas, kes hakkasid aktiivselt grupikohtumistel visualiseerimist kasutama, tekkisid 1970. aastatel USAs.[4] Nad avastasid, et grupis loodud visuaalsed kokkuvõtted aitavad väga hästi kaasa ühise grupimälu loomisele. Eestis hakkasid esimestena regulaarselt visuaalset kokkuvõtet üritusel tegema Siiri Taimla-Rannala ja Tanel Rannala 2009. aastal, kui nad panid aluse Joonmeedia tegevusele.[7][9] Joonmeedia visualiseerimine sai alguse kunstiprojektina, kui Taimla ja Rannala visualiseerisid väikestele märkmepaberitele konverentsidel, mis käsitlesid ühiskondlikult olulisi teemasid.[9][10] Joonmeedia kunstiprojektist kasvas välja visualiseerimise agentuur, kus Taimla ja Rannala alates selle sünnist visualiseerimisega tegelevad.[9][7][11] Grupitöödes ja meeskondades kasutatava visuaalse lihtsustamise koolituse üks läbiviijaid Eestis on Kati Orav.[8]

Visuaalse kokkuvõtte näited[muuda | muuda lähteteksti]

Lisalugemist[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Taimla, S., Taylor, M., Burry, B., Rannala, T. (2014). GRAPHIC EXPRESS: First steps to graphic facilitation in youth work. Prantsusmaa.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  2. "Kultuuriminister: loomeinimeste palk ei tekita õukonnakunstnikke". Õhtuleht. 2015. Vaadatud 14.01.2022.
  3. "Euroopa horisont – visuaalne kokkuvõte". Eesti Teadusagentuur. 2021. Vaadatud 14.01.2022.
  4. 4,0 4,1 David Sibbet. "A Graphic Facilitation Retrospective" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 13. august 2011. Vaadatud 13.01.2022.
  5. Brown Sunny (2014). The Doodle Revolution. New York: Penguin Group.
  6. Rhode Mike (2013). Sketchnote Handbook. The illustrated guide to visual note taking. United States of America: Peachpit Press.
  7. 7,0 7,1 7,2 "Joonmeedia koduleht". Vaadatud 13.01.2022.
  8. 8,0 8,1 "Creativity Catcher koduleht". Vaadatud 13.01.2022.
  9. 9,0 9,1 9,2 "Joonmeedia". 6. november 2009. Vaadatud 13.01.2022.
  10. Taimla Siiri (2013). "Visandlik joonistamine kui kommunikatsioon". Õpiobjekt. Vaadatud 14.01.2022.
  11. Saks, Jane (2019). "Joonmeedia ehk visuaalne protokollimine". Viimsi Teataja. Originaali arhiivikoopia seisuga 31.05.2023. Vaadatud 14.01.2022.