Virve Tiirmaa
Virve Tiirmaa (sündinud Kurvits; aastatel 1946–1956 Koost; 25. veebruar 1925 Tartu – 4. jaanuar 2025 Tartu) oli eesti arhitekt.
Elukäik
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1943. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlastegümnaasiumi, 1945. aastal Tallinna Ehitustehnikumi, õppis samast aastast Tallinna Polütehnilise Instituudis, mille lõpetas 1952. aastal arhitektina.[1]
Ta töötas 1952–1953 Eesti Projektis ja 1954–1984 Tartu peaarhitekti tootmisgrupis.[1]
Ta on projekteerinud L-kujulisi elamuid Tartus Nisu ja Veeriku tänava vahel[1] ning planeerinud Tartu ja Lõuna-Eesti väikelinnade Võru, Põlva, Räpina, Elva, Otepää, Jõgeva, Mustvee ja Kallaste eramurajoone.[1]
Liikmesus
[muuda | muuda lähteteksti]Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa oli pedagoog ja sordiaretaja Aleksander Kurvits, vend oli jurist ja tõlkija Ülo Kurvits.[1] Koos oma teise abikaasa Udo Tiirmaaga elas ta Tammelinnas ja nad käisid tihti kirikus.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- 1 2 3 4 5 Raimu Hanson. "IN MEMORIAM ⟩ Suri arhitekt Virve Tiirmaa". Tartu Postimees, 7. jaanuar 2025
- ↑ "Udo Tiirmaa peab lugu Jumala ja inimese kätetööst". Eesti Kirik, 11. november 2015
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Oleg Kotšenovski. "Tiirmaa (s. Kurvits, 1946-56 Koost), Virve, arhitekt". // Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Tallinn 1996. Lk 527
- Raimu Hanson. "IN MEMORIAM ⟩ Suri arhitekt Virve Tiirmaa". Tartu Postimees, 7. jaanuar 2025
- Haud Tartu Jumalaema Uinumise kalmistul